Redaktsioon: 23. september 2020, kell 02:43 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. veebruar 2021, kell 23:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2010}} {{Keeletoimeta\|kuu=veebruar\|aasta=2021}} '''Minuskel''' (tuleneb [[ladina keel\|ladinakeelsest]] nimetusest ''minusculus'' 'pigem väike') on väike [[Täht (kiri)\|kirja]]- või [[trükitäht]]. == Karolingide minuskel == Karolingide minuskel on käsikirjalise kirja tüüp, mis muutus Euroopas kalligraafia standardiks, et [[ladina tähestik]] oleks igast piirkonnast kirjaoskajatele arusaadav. See lõid esimest korda umbes aastal 780 [[benediktlased\|benediktiini]] ~~munkad~~mungad Corbie kloostris (umbes 150 km Pariisist põhja pool). Seda kasutati [[Saksa-Rooma riik\|Püha Rooma riigis]] umbes 800 AD ja 1200 AD vahel. Koodekseid, paganlikke, kristlikke tekste ja õppematerjale kirjutati karolingide minusklis terve [[karolingide renessanss\|karolingide ~~renessans~~renessansi]]i ajal. Kirjatüüp muutus [[gooti kiri\|gooti kirjaks]] ning vananes, kuid [[Renessanss\|Itaalia ~~renessanssi~~renessansi]] ajal taaselustati ning sellest moodustus alustala uuematele käsikirjalistele kirjatüüpidele. === Loomine === Käsikiri on tuletatud Rooma pooluntsiaalist ja insulaarsetest käsikirjatüüpidest, mida kasutati Iiri ja Inglise mungakloostrites. Tugev Iiri kirjanduse tundjate mõju on selgesti näha Iiri stiilis kujundatud tähtede järgi, eriti a, e, d, g, s ja t puhul. Karolingide minuskel on osaliselt loodud keiser [[Karl Suur]]e (Charlemagne) eestkoste all (~~seetõttu~~sellest ka nimetus karolingi). Tema elulookirjutaja Einhardi järgi oli Karl Suurel suur huvi õppimise vastu. ''Temptabat et scribere tabulasque et codicellos ad hoc in lecto sub cervicalibus circumferre solebat, ut, cum vacuum tempus esset, manum litteris effigiendis adsuesceret, sed parum successit labor praeposterus ac sero inchoatus.'' 14. rida: Ta proovis ka kirjutada ja oli harjunud hoidma tahvleid ja koodeksilehti oma padja all, et vabal ajal saaks harjutada oma kätt tähti vormima; siiski, kuna ta ei alanud õpinguid varem, vaid elu hilisemal poolel, siis ei olnud nendel suurt edu. Kuigi Karl Suur polnud kunagi täielikult kirjaoskaja, mõistis ta kirjanduse ja ühtse kirjaviisi väärtust oma riigi valitsemiseks. Karl Suur kutsus inglise õpetlase Alcuini Yorkist, et too juhiks paleekooli ja skriptooriumit (kohta kirjutamiseks) tema linnas Aachenis. Püüdlused välja tõrjuda gallo-roomani ja saksa käsikirjatüüpe olid alanud juba enne Alcuini jõudmist Aachenisse, kus ta oli meister 182 AD – 796 AD, 2-aastase pausiga. Uus minuskel hakkas kõigepealt levima Aachenist, millest nn Ada evangeelium on klassikaline näide, ja hiljem mõjukast skriptooriumist Marmoutier’i kloostris (Toursis), kus Alcuin oli abtiks pärast õukonna teenistusest taandumist aastal 796 AD ja kus ta korraldas ümber skriptooriumi.<ref>Toursi skriptooriumi rekonstruktsiooni, vt E. K. Rand, ''A Survey of the Manuscripts of Tours'' (Harvard University Press), 1929.</ref> === Iseloomulikud jooned ===

Minuskel: erinevus redaktsioonide vahel