Eesti Muinsuskaitse Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
P Toim., täiend.
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}
 
'''Eesti Muinsuskaitse Selts''' (lühend: '''EMS''') on 12. detsembril [[1987]] kodanikualgatuse korras loodud liikumineorganisatsioon, mille eesmärkideks on eestiEesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ningkaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
 
==EMS-i asutamine==
Selts asutati 12. detsembril 1987 [[Tallinn]]as [[Ametiühingute Maja]]s. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes otsustas asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtta vastu seltsi põhikirja ja valida seltsi esimeheks kogu liikumise põhiinitsiaatori [[Trivimi Velliste]]. Valiti 37-liikmeline volikogu ja 5-liikmeline keskrevisjonitoimkond. Seltsi auesimeheks valiti teenekas muinsuskaitsja [[Villem Raam]]. Volikogu esimesel istungil samal õhtul valiti oma koosseisust 15-liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamme]] ja [[Heno Sarv]]e.
 
Selts asutati [[12. detsember|12. detsembril]] [[1987]] [[Tallinn]]as [[Ametiühingute Maja]]s. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes otsustasotsustasid asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtta vastu seltsi põhikirja ja valida seltsi esimeheks kogu liikumise põhiinitsiaatori [[Trivimi Velliste]]. Valiti 37-liikmeline volikogu ja 5-liikmeline keskrevisjonitoimkond. Seltsi auesimeheks valiti teenekas muinsuskaitsja [[Villem Raam]]. Volikogu esimesel istungil samal õhtul valiti oma koosseisust 15-liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamme]] ja [[Heno Sarv]]e.
Vastavalt põhikirjale oli seltsi aluseks omavalitsuslike õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas asukohajärgsel (Tallinnast nt [[Nõmme Heakorra Selts]]) või asutuse või kooli baasil (Vabaõhumuuseumi Muinsuskaitse Klubi). Seltsi koosseisu astus ka rida varem tegutsenud kollektiive (Tallinnast TA Meeskoori Muinsuskaitse, klubi Lühike jalg 9, Tallinna Rahvaspordiklubi Eston, [[Tallinna English Club]], [[Eesti Raamatu Klubi]], [[Noorte Arhivistide Nõukogu]] jt). Seltsiga ühinesid või selle juurde tekkisid veel n-ö seisuslikud algüksused (kirikuõpetajaid ühendav Portaal, [[Eesti Seppade Ühendus]], [[Eesti Restauraatorite Ühingu Muinsuskaitse Klubi]]) ja nn rahvuslikud algüksused ([[Juudi Kultuuri Selts]], [[H. Abovjani nimeline Armeenia Kultuuri Selts]], [[Tallinna Vene Muinsuskaitse Selts]], [[Tatari Kultuuri Selts]]).
 
Vastavalt põhikirjale oli seltsi aluseks omavalitsuslike õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas asukohajärgsel[[kihelkond]]likul jaotusel põhinevalt, asukohajärgselt (Tallinnast nt [[Nõmme Heakorra Selts]]) või asutuse või kooli baasil (Vabaõhumuuseumi Muinsuskaitse Klubi). Seltsi koosseisu astus ka rida varem tegutsenud kollektiive (Tallinnast TA Meeskoori Muinsuskaitse, [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i muinsuskaitseklubi, klubi Lühike jalg 9, Tallinna Rahvaspordiklubi Eston, [[Tallinna English Club]], [[Eesti Raamatu Klubi]], [[Noorte Arhivistide Nõukogu]] jt). Seltsiga ühinesid või selle juurde tekkisid veel n-ö seisuslikud algüksused (kirikuõpetajaid ühendav Portaal, [[Eesti Seppade Ühendus]], [[Eesti Restauraatorite Ühingu Muinsuskaitse Klubi]]) ja nn rahvuslikud algüksused ([[Juudi Kultuuri Selts]], [[H. Abovjani nimeline Armeenia Kultuuri Selts]], [[Tallinna Vene Muinsuskaitse Selts]], [[Tatari Kultuuri Selts]]).
 
Seltsi osakondade loomine toimus regionaalsel alusel, milleks tulid kokku antud piirkonnas tegutsevad muinsuskaitsealgüksused. Esimene omaette osakond loodi Võrus 5. detsembril 1987 ([[Võrumaa Muinsuskaitse Selts]]), sellele järgnesid [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]], [[Järvamaa Muinsuskaitse Selts]], [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi Virumaa Ühendus]], [[Saaremaa Muinsuskaitse Selts]], [[Pärnu Muinsuskaitse Selts]] (ühendas ka maakonnas tegutsevaid üksusi), [[Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus]], Lõuna-Harju Muinsuskaitse Ühenduse Teabekeskus, [[Läänemaa Muinsuskaitse Ühendus]], [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]], Maaläänlaste Muinsuskaitse Ühendus.
24. rida ⟶ 25. rida:
EMS-i tippaeg – seltsi organisatsioonilise struktuuri, juhtimishierarhia ja regionaalse paiknemise väljakujunemine koos Seltsi liikmeskonna kasvuga (1988. aasta algus – detsember 1991). 1990. aastaks oli Eesti osakondade võrguga peaaegu kaetud, neid ei olnud tekkinud vaid Põlva-, Tartu- ega Jõgevamaal.
 
Suurematest üritustest-aktsioonidest toimustoimusid 14.–17. aprillil 1988 Tartus EMS-i V kokkutulekkokkutulekuna [[Tartu Muinsuskaitsepäevad]], kus esmakordselt toodi välja rahvusvärvid, asetati mäleastuspärjad [[1941]]. aasta [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|punaterrori]] ohvritele mälestuspärgade asetamine [[Pauluse kalmistu]]l, jatoimus okupatsioonivägede vastane rahvakoosolek [[Raadi-Kruusamäe|Raadil]]l jpm.
{{vaata|Tartu Muinsuskaitsepäevad}}
 
EMS-i VI kokkutulekul Pärnus ja Pärnumaal 6.–9. oktoobril 1988 pöörati suurt tähelepanu Eesti presidendi [[Konstantin Päts]]i elu ja tegevuse tutvustamisele, alustati korjandust lõhutud mälestussamba taastamiseks [[Tahkuranna]]s.