Eesti Muinsuskaitse Selts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
P Toim., täiend. |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}
'''Eesti Muinsuskaitse Selts''' (lühend: '''EMS''') on
==EMS-i asutamine==
Selts asutati 12. detsembril 1987 [[Tallinn]]as [[Ametiühingute Maja]]s. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes otsustas asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtta vastu seltsi põhikirja ja valida seltsi esimeheks kogu liikumise põhiinitsiaatori [[Trivimi Velliste]]. Valiti 37-liikmeline volikogu ja 5-liikmeline keskrevisjonitoimkond. Seltsi auesimeheks valiti teenekas muinsuskaitsja [[Villem Raam]]. Volikogu esimesel istungil samal õhtul valiti oma koosseisust 15-liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamme]] ja [[Heno Sarv]]e.▼
▲Selts asutati [[12. detsember|12. detsembril]] [[1987]] [[Tallinn]]as [[Ametiühingute Maja]]s. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes
Vastavalt põhikirjale oli seltsi aluseks omavalitsuslike õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas asukohajärgsel (Tallinnast nt [[Nõmme Heakorra Selts]]) või asutuse või kooli baasil (Vabaõhumuuseumi Muinsuskaitse Klubi). Seltsi koosseisu astus ka rida varem tegutsenud kollektiive (Tallinnast TA Meeskoori Muinsuskaitse, klubi Lühike jalg 9, Tallinna Rahvaspordiklubi Eston, [[Tallinna English Club]], [[Eesti Raamatu Klubi]], [[Noorte Arhivistide Nõukogu]] jt). Seltsiga ühinesid või selle juurde tekkisid veel n-ö seisuslikud algüksused (kirikuõpetajaid ühendav Portaal, [[Eesti Seppade Ühendus]], [[Eesti Restauraatorite Ühingu Muinsuskaitse Klubi]]) ja nn rahvuslikud algüksused ([[Juudi Kultuuri Selts]], [[H. Abovjani nimeline Armeenia Kultuuri Selts]], [[Tallinna Vene Muinsuskaitse Selts]], [[Tatari Kultuuri Selts]]).▼
▲Vastavalt põhikirjale oli seltsi aluseks omavalitsuslike õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas
Seltsi osakondade loomine toimus regionaalsel alusel, milleks tulid kokku antud piirkonnas tegutsevad muinsuskaitsealgüksused. Esimene omaette osakond loodi Võrus 5. detsembril 1987 ([[Võrumaa Muinsuskaitse Selts]]), sellele järgnesid [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]], [[Järvamaa Muinsuskaitse Selts]], [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi Virumaa Ühendus]], [[Saaremaa Muinsuskaitse Selts]], [[Pärnu Muinsuskaitse Selts]] (ühendas ka maakonnas tegutsevaid üksusi), [[Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus]], Lõuna-Harju Muinsuskaitse Ühenduse Teabekeskus, [[Läänemaa Muinsuskaitse Ühendus]], [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]], Maaläänlaste Muinsuskaitse Ühendus.
24. rida ⟶ 25. rida:
EMS-i tippaeg – seltsi organisatsioonilise struktuuri, juhtimishierarhia ja regionaalse paiknemise väljakujunemine koos Seltsi liikmeskonna kasvuga (1988. aasta algus – detsember 1991). 1990. aastaks oli Eesti osakondade võrguga peaaegu kaetud, neid ei olnud tekkinud vaid Põlva-, Tartu- ega Jõgevamaal.
Suurematest üritustest-aktsioonidest
{{vaata|Tartu Muinsuskaitsepäevad}}
EMS-i VI kokkutulekul Pärnus ja Pärnumaal 6.–9. oktoobril 1988 pöörati suurt tähelepanu Eesti presidendi [[Konstantin Päts]]i elu ja tegevuse tutvustamisele, alustati korjandust lõhutud mälestussamba taastamiseks [[Tahkuranna]]s.
|