Nivelleerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
2) '''Otsast nivelleerimine'''
''Esimest'' mõõdistamisviisi kasutatakse peamiselt siis, kui mõõtmised toimuvad reljeefsel maastikul ning kahe punkti vahe ei tohi ületada 200 m. Prismad asuvad kohas, mille kõrgust tahetakse mõõta. Tahhümeeter asub kahe punkti keskel. Punktid jagatakse tagasi- ja edasivaateks. Edasivaate kõrgus leitakse järgneva valemi abil: <math>H_E=H_T+e_T-h_T+h_E+e_E+{{S_E}^2-{S_T}^2 \over 2R}
</math>
''H<sub>T</sub>''-tagasivaatepunkti kõrgus; ''e<sub>T</sub>, e<sub>E</sub>''-tagasi- ja edasivaate prisma kõrgused; ''h<sub>T,</sub>h<sub>E</sub>''-tagasi- ja edasivaate kõrguskasvud; ''R''-maa raadius.
''Teise'' nivelleerimise puhul pannakse tahhümeeter kindelpunktile, mille kõrgus on teada ja prisma asub edasivaatepunktil. Edasivaatepunkti kõrgus arvutatakse järgneva valemi järgi: <math>H_B=H_A+HI\pm L\times sin\emptyset-HR
</math>
''H<sub>B</sub>''-edasivaatepunkti kõrgus; ''H<sub>A</sub>''-kindelpunkti kõrgus;''HI''-instrumendi kõrgus; ''L''- kaldkaugus; <math>\emptyset
</math>-kaldenurk; ''HR''-prisma kõrgus. <ref name=":0" />
Nivelleerimise kiiruse ja mugavuse parandamiseks kasutavad tahhümeetrid juba eelnevalt sisestatud lähteandmeid ja mõõdetud horsinataal- ja vertikaalsuuna lugemeid. <ref name=":0" />
| |||