Johannes V (Saare-Lääne piiskop): erinevus redaktsioonide vahel

Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg.<ref>[http://www.geni.com/people/Johann-von-Münchhausen/6000000039405823267 Sugupuu Genis]</ref> Ta sündis [[Hadenhausen]]is [[Minden]]i lähedal. [[1530]]. aastal põletasid Mindeni koadnikud Haddenahuseni linnuse ja võtsid Johann von Münchhausen vanema koos kolme pojaga vangi. Kas nende poegade hulka kuulus ka tulevane piiskop, pole teada.<ref>[[Friedrich von Klocke]], "Aus Lebensgeschichte und Verwandtschaftskreis des Weserländers Johann von Münchhausen, Bischofs von Kurland und Administrators von Ösel (1540/41–1560)", Westfalen und Nordosteuropa. Wiesbaden: Harassowitz, 1964, lk 146–151.</ref>

Münchhausen oli [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel|toomkapiitlite]] varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. Võimalik, et [[1539]]. aastaks oli temast saanud Kuramaa piiskopi [[koadjuutor]].<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1045</ref> [[Paavst]]i kinnitust tal koadjuutorina aga polnud, sest 1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1065, lisa I.</ref> Paavst [[Paulus III]] kinnitas ta piiskopiks sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus''), mitte piiskopina. Kuramaa piiskopi ameti kõrval säilitas ta ka Verdeni varahoidja koha. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.

Münchhausen müüs [[1559]]. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna [[TaangiTaani kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle hertsog [[Magnus]]ele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel [[Kopenhaagen]]is, seal viibis ta ka [[1562]]. aasta suvel, sel ajal oli ta ka Verdeni toomkapiitli ''senior'' (vanim liige). [[1563]]. aastal sai tast aga [[drost]] [[Rhaden]]is. [[1565]]. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja [[Rehburg]]is ja [[1566]]. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel [[1584]]. aastal. Johann ise suri arvatavasti [[1572]]. aastal, ta maeti [[Verdeni toomkirik]]usse.

Münchhauseni vendonu või nõbu olidoli [[Kuldīga komtuur]] [[Ernst von Münchhausen]] janing tema vend või nõbu [[Läänemaa stiftifoogt]] [[Christoph von Münchhausen]]. Veel üks tema sugulane, [[Heinrich von Münchhausen]], oli Kuramaal orduvasall. Johannese õde Anna oli abielus [[Dietrich Behr]]iga, nende poeg oli [[Ulrich Behr]]. Münchhauseni õepoeg oli ka Saare-Lääne toomhärra [[Philipp Westphal]].

*[[Friedrich von Klocke]], "Aus Lebensgeschichte und Verwandtschaftskreis des Weserländers Johann von Münchhausen, Bischofs von Kurland und Administrators von Oesel (1540/41-1560)", ''Norddeutsche Familienkunde'', 1 (1952), lk 121–124 (ilmunud ka: ''Westfalen und Nordosteuropa''. Wiesbaden: Harassowitz, 1964, lk 146–151).