Redaktsioon: 24. juuni 2020, kell 13:08 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. veebruar 2021, kell 10:23 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 267 muudatust Toim., täiend., täpsust. Uuem muudatus →
1. rida: '''Tartu ~~muinsuskaitsepäevad~~Muinsuskaitsepäevad''' olid [[14. aprill\|14.]]−[[17. aprill]]ini [[1988]] ~~toimunud esimesed muinsuskaitsepäevad~~ [[Tartu]]s, toimunud [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i muinsuskaitseklubide V kokkutulek, millest kujunes esimene [[Eesti taasiseseisvumine\|Eesti taasiseseisvumise]] suurüritus. == Taust ja tagamaad == Tartu muinsuskaitsepäevade tähendus [[Eesti taasiseseisvumine\|Eesti taasiseseisvumise]] ja rahvusliku ärkamise kontekstis oli märksa suurem kui üksnes [[muinsuskaitse]]line. Tartu muinsuskaitsepäevad olid esimesi üritusi, kus [[nõukogude aeg\|nõukogudeaegsest]] keelust hoolimata toodi taas avalikult välja Eesti rahvusvärvid – [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp\|lipuvärvid]] sinine ja must ja valge.<ref name="ut" /> Muinsuste, ajaloo- ja kultuurimälestuste kaitsmisele ja kodu-uurimisele pühendunud liikumised, seltsid ja klubid olid Eestis tegutsenud juba mõnda aega ja ühendanud paljusid rahvuslikult mõtlevaid inimesi. Uute võimaluste tekkides hakati omavahel tihedamalt suhtlema, kokkutulekuid korraldama ja muid ühiseid tegevusi arendama, mis lõpuks viis [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i loomiseni [[12. detsember\|12. detsembril]] [[1987]]. [[Eesti]]s [[1980. aastad\|1980. aastate]] teisel poolel rajatud muinsuskaitseorganisatsioonid olid näiliselt apoliitilised, kuid sisuliselt oli tegemist ühe [[Vastupanutegevus Eesti NSVs#Rahumeelne vastupanutegevus\|Nõukogude okupatsioonile vastupanu avaldamise]] vormiga. [[1987]]. aastal loodi nende katusorganisatsioon [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mida [[KGB\|julgeolekuorganid]] poliitilisest sulast hoolimata vaatasid endiselt kahtlustavalt – nagu iga massilist kodanikualgatust:<ref name="erm" /> [[5. september\|5. septembril]] 1987 keelati ära [[Tarvastu]]s toimuma pidanud IV muinsuskaitsepäevad.<ref>Mait Raun [http://raun.kongress.ee/07ajalugu/tuna_ems.html "Muinsuskaitse Selts ja poliitika"] Tuna, 2000, nr 1, lk 67-76</ref> Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees oli aastatel 1987−[[1991]] [[Trivimi Velliste]], 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade korraldustoimkonna esimees oli [[Tõnis Lukas]]. Nemad ja mitmed toonastest muinsuskaitseliikumise aktivistidest siirdusid hiljem poliitikasse. Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) oli esimene rahva enda algatatud legaalne organisatsioon [[Eesti NSV\|okupeeritud Eestis]], millest kujunes üks [[Vastupanutegevus Eesti NSVs#Rahumeelne vastupanutegevus\|vastupanu avaldamise]] ja [[Eesti taasiseseisvumine\|taasiseseisvumise]] avalikke ja tunnustatud eestvedajaid. Muinsuste kaitsmine omandas selles seltsis palju laiema tähenduse – meie ajalugu, kultuuri, rahvast ja riiki tunnetati muinsusväärtustena, mida tuleb kaitsta. ~~==Ajalugu==~~ Tartu muinsuskaitsepäevadest sai Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimene suurüritus.<ref name="erm">[http://www.erm.ee/et/kylasta/muinsuskaitsepaevad Muinsuskaitsepäevad] Eesti Rahva Muuseumi kodulehel</ref> Muinsuskaitsepäevade eelreklaam avalikus meedias praktiliselt puudus. Tehti siiski infovoldik, milles olid kirjas kõik 70 ametlikku ettevõtmist.<ref name="lukas" /> Tartus oli juba 1980. aastate algul tegutsenud ajaloohuviliste tudengite liikumine või organisatsioon "[[Noor-Tartu]]", mis korraldas põnevaid üritusi, diskussioone jpm. 1987. aasta kevadel korraldasid Tartu tudengid protestiaktsioone, kus kanti fosforiidikaevandamise vastaseid loosungeid ja särke kirjaga ''"Fosforiit? Tänan, ei."''. Tartu muinsuskaitsepäevade käigus toimus arvukalt kõnekoosolekuid, loenguid, ekskursioone, kontserte, näitusi, vanade dokumentaalfilmide ühisvaatamisi, haudade külastamisi jpm.<ref name="ut" /> Muuhulgas süüdati küünlad [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg\|Eesti ärkamisaegse]] rahvusliku liikumise tegelaste [[Friedrich Robert Faehlmann\|Fr. R. Faehlmanni]] ja [[Jakob Hurt\|Jakob Hurda]] haual ning avati pagulaseesti kirjaniku [[Karl Ristikivi]] mälestustahvel tema kunagisel elumajal [[Tähtvere]]s.<ref name="efa" /> Tallinnas korraldas [[MRP-AEG]] 23. augustil 1987 [[Hirvepark\|Hirvepargis]] rahvakoosoleku, kus nõuti [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. [[1. aprill\|1.]]–2. aprillil 1988 toimus Tallinnas [[loomeliitude pleenum]], kus nõuti poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust. Päevade kõrgpunktiks sai tõrvikurongkäik [[Tartu Ülikooli peahoone]] eest üle [[Toomemägi\|Toomemäe]], Nõukogude okupatsiooni ajal koos kõigi "kodanlike" üliõpilasorganisatsioonidega keelustatud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i kunagise maja juurde, mille küljes rippusid kolm lippu: sinine, must ja valge.<ref name="ut" /> Sihtpunkt oli oluline, kuna juba enne Eesti Vabariigi loomist olid sinimustvalged värvid Eesti Üliõpilaste Seltsi lipul. Samal ajal olid võimud korduvalt näidanud oma vastuseisu igasuguste rahvuslike ilmingute ja poliitiliste aktiivsuste suhtes. Ajakirjanduses ilmusid halvustavad artiklid [[Lagle Parek]]i jt MRP-AEG eestvedajate kohta. [[5. september\|5. septembril]] 1987 keelati ära ja saadeti laiali IV muinsuskaitseklubide kokkutulek [[Tarvastu]]s. [[2. veebruar]]il 1988 takistati Tartus miilitsa-ahelike ja verekoertega rahva kogunemist [[Tartu rahu]] aastapäeval. Tartu linnavalitsus keelas ära "mitteolemasolevate riikide" lipud jne. Muinsuskaitseliikumisega käsikäes hakati taastama ka akadeemilisi üliõpilasorganisatsioone, paljud korporatsioonide ja seltside taasasutajad olid ühtlasi Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed.<ref>Reimo Rehkli [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17807:tartu-muinsuskaitsepaeevad-25&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Tartu muinsuskaitsepäevad 25] Sirp 09.04.2013</ref> == Ettevalmistused == Tartu muinsuskaitsepäevad kulmineerusid aruteluga [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (praeguse [[Balti Kaitsekolledž]]i) aulas [[Eesti Rahva Muuseum]]i taastamisest [[Raadi]]l ja sellele järgnenud rahumeelse, kuid väga osavõturohke rongkäiguga muuseumi kunagisse asukohta Raadil [[Raadi sõjaväelennuväli\|Nõukogude sõjaväelennuvälja]] okastraataia ääres. Rongkäigus heisati [[Eesti lipp\|sinimustvalged lipud]] ning need lehvisid kõnekoosolekul Raadil, kus lisaks muuseumi taastamisele nõuti ka Eestile vabadust.<ref name="ut" /> Samuti nõuti [[Tartu Jaani kirik]]u ning [[Nõukogude okupatsioon]]ivõimu poolt hävitatud [[Tartu Vabadussõja mälestussammas\|Kalevipoja]] ([[Vabadussõda\|Vabadussõja]] mälestussamba), [[Villem Reimani monument\|Villem Reimani]] ja [[Gustav II Adolfi monument]]ide taastamist.<ref name="lukas">Tõnis Lukas [http://arvamus.postimees.ee/1207354/tonis-lukas-25-aastat-labimurdelistest-tartu-muinsuskaitsepaevadest 25 aastat läbimurdelistest Tartu muinsuskaitsepäevadest] Postimees, 18. aprill 2013</ref> Sündmustes osales kinokroonika [[ringvaade\|ringvaate]] hinnangul 7000–8000 inimest.<ref name="efa">[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/10372 "Tartu muinsuskaitsepäevad (1988)"] Eesti Filmi Andmebaas</ref> Otsus korraldada Eesti muinsuskaitseklubide V kokkutulek Tartu Muinsuskaitsepäevadena sündis EMS juhatuses 1988. aasta algul. Tartu muinsuskaitsepäevad olid üks esimesi üritusi, kus sinimustvalgete värvide kandmist ei karistatud ja lippe avalikult ära ei korjatud. Nõukogude [[miilits]]a ja [[KGB\|julgeoleku]] käitumises oli toimunud muutus ning sinimustvalged lipud jäid sellest alates avalikku kasutusse.<ref name="ut" /> 1987. aasta lõpul oli loodud Tartu Muinsuskaitse Ühendus (TMÜ), mis ühendas u 15 muinsuskaitseklubi Tartus ja selle ümbruses. Sellest kujunes üks suuremaid piirkondlikke ühendusi Eesti Muinsuskaitse Seltsis (EMS). Korraldustoimkonna juhiks sai EMS juhatuse liige [[Tõnis Lukas]], TMÜ esimees oli [[Tõnn Sarv]], ajakirjandusega hoidis sidet [[Tiit Pruuli]]. Korraldustoimkonna tegevus pälvis heasoovlikku suhtumist nii linnavõimude, [[Tartu Ülikool\|ülikooli]], [[Vanemuine (teater)\|"Vanemuise"]] kui ka teiste asutuste poolt. Ruumide ja helitehnika rendi, trükiste, tänavate sulgemise jmt eest tasu ei küsitud või oli see sümboolne. Korraldustoimkond tegutses ilma palgaliste töötajateta. Puudusid varasemad kogemused, polnud mingit eelarvet, ka mitte oma ruume, transpordivahendeid ega isegi mitte telefone.<ref>[https://www.postimees.ee/1204430/tonn-sarv-huppasime-tundmatus-kohas-vette Tõnn Sarv: hüppasime tundmatus kohas vette]</ref> == Kronoloogia == === Peamised sündmused === ==== Neljapäev, 14. aprill ==== Saabumine, registreerumine, majutus, piletite müük. Küünalde süütamine kultuuri- ja rahvuslike tegelaste kalmudel ([[Friedrich Robert Faehlmann\|Fr. R. Faehlmann]], [[Jakob Hurt]], [[Villem Ernits]] jt). Muinsuskaitsepäevade pidulik avamine [[Tartu Ülikool]]i aulas. Kõneleb EMS esimees [[Trivimi Velliste]], esinesvad [[Tartu Akadeemiline Meeskoor]] ja [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor\|Naiskoor]]. ==== Reede, 15. aprill ==== Tänavatel ja platsidel esinevad tänavamuusikud ([[Jaak Johanson]], [[Jaak Tuksam]] jpt). Ülikooli aula avatud akendel lauldakse [[Aleksander Kunileid\|Kunileiu]] laulu [[Lydia Koidula\|Koidula]] sõnadele: ''"Mu Eestimaa, oh looda, küll ajad muutuvad! Meil tulevased tunnid veel toovad kinnitust..."'' Ülikooli peahoone ees kõneleb Trivimi Velliste. Süüdatakse tõrvikud ja minnakse rongkäigus üle [[Toomemägi\|Toomemäe]], mille sildadel mängivad puhkpilliorkestrid. Umbes 7000 inimest koguneb [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja\|EÜS-i maja]] juurde, millel lehvivad kolm lippu: sinine, must ja valge. Siin-seal võib laste käes näha väikseid sini-must-valgeid lipukesi. Kõnelevad [[Margus Kasterpalu]], [[Tiit Pruuli]], [[Ain Kaalep]], [[Sulev Vahtre]], [[Hans Trass]], [[Jaan Unt]], [[Henn Käämbre]], [[Aivo Lõhmus]] ja [[Vello Salum]]. Sajad inimesed kirjutavad avaldusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmeks astumiseks. [[Vanemuine (teater)\|"Vanemuises"]] toimub Seltsi õhtu, lauldakse [[Eesti lipp (laul)\|"Eesti lipu"]] laulu. ==== Laupäev, 16. aprill ==== [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia\|EPA]] aulas toimub kõnekoosolek [[Eesti Rahva Muuseum]]i tuleviku küsimustes. Probleemiks on [[Raadi sõjaväelennuväli\|nõukogude sõjaväelennuväli]], mis takistab muuseumi taastamist [[Raadi mõis\|Raadi mõisas]]. Pärast kõnekoosolekut siirdutakse improviseeritud rongkäigus [[Raadi-Kruusamäe\|Raadile]]. Rongkäigu ees kantakse taas sinist, musta ja valget lippu; loosungitelt võib lugeda ''"Raadi vabaks!"'', ''"Lennuväli, lenda ära!"'' jmt. Sõjaväelennuvälja piirava okastraat-aia äärde koguneb u 6000 inimest, peetakse kõnesid ja lauldakse rahvuslikke laule. ==== Pühapäev, 17. aprill ==== Muinsuskaitsepäevade pidulik lõpetamine ülikooli aulas. Kõneleb Trivimi Velliste, esineb [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor\|Filharmoonia Kammerkoor]]. === Muud sündmused ja üritused === Kõikidel päevadel näidatakse eelmise iseseisvuse aegseid filmikroonikaid, eksponeeritakse tolleaegseid postkaarte ja fotosid, meenutatakse okupatsioonivõimude poolt hävitatud mälestusmärke ([[Tartu Vabadussõja mälestussammas\|Kalevipoeg]], [[Villem Reiman]], [[Gustav II Adolf]]), räägitakse [[Tartu Jaani kirik]]u jt väärtuslike ehitiste taastamise vajalikkusest, korraldatakse ekskursioone akadeemilistele organisatsioonidele kuulunud hoonete juurde, toimub veel mitmeid kontserte, etendusi ning palju muudki. Müüakse kleebiseid hävitatud monumentide kujutistega. Spontaansetel korjandustel koguneb suuri summasid Eesti Rahva Muuseumi ja Jaani kiriku taastamise toetuseks. == Tähendus == Tartu Muinsuskaitsepäevade tähendus [[Eesti taasiseseisvumine\|Eesti taasiseseisvumise]] ja rahvusliku ärkamise kontekstis oli märksa suurem kui üksnes [[muinsuskaitse]]line. Tartu Muinsuskaitsepäevad olid esimesi üritusi, kus [[nõukogude aeg\|nõukogudeaegsest]] keelust hoolimata toodi taas avalikult välja Eesti rahvusvärvid – [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp\|lipuvärvid]] sinine ja must ja valge.<ref name="ut" /> [[Eesti]]s [[1980. aastad\|1980. aastate]] teisel poolel rajatud muinsuskaitseorganisatsioonid olid näiliselt apoliitilised, kuid sisuliselt oli tegemist ühe [[Vastupanutegevus Eesti NSVs#Rahumeelne vastupanutegevus\|Nõukogude okupatsioonile vastupanu avaldamise]] vormiga. Mitmed toonastest muinsuskaitseliikumise aktivistidest siirdusid hiljem poliitikasse ([[Mart Laar]], [[Trivimi Velliste]], [[Tõnis Lukas]] jpt). Muinsuskaitseliikumisega käsikäes hakati taastama akadeemilisi üliõpilasorganisatsioone, paljud korporatsioonide ja seltside taasasutajad olid ühtlasi Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed.<ref>Reimo Rehkli [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17807:tartu-muinsuskaitsepaeevad-25&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Tartu muinsuskaitsepäevad 25] Sirp 09.04.2013</ref> Kohalikud muinsuskaitseklubid hakkasid taastama hävitatud Vabadussõja monumete. "See oli omamoodi jääminek, sest rongkäiku ja koosolekutele kogunes kriitiline mass inimesi ja esmakordselt toodi hulganisti välja sinimustvalged lipud. See andis inimestele julgust ja lootust. Muinsuskaitseliikumine sillutas kindlalt teed suurtele poliitilistele muutustele Eestis ja lõppkokkuvõttes aitas vahetult kaasa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele," on Tartu muinsuskaitsepäevade tähtsust hiljem iseloomustanud Trivimi Velliste.<ref>[http://tartu.postimees.ee/1782825/kakskummend-aastat-tagasi-toimusid-esimesed-tartu-muinsuskaitsepaevad Kakskümmend aastat tagasi toimusid esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad] Postimees, 15. aprill 2008</ref> Tartu ~~muinsuskaitsepäevadega toimunud murrangut ühiskonnas näitab seegi, et neid~~Muinsuskaitsepäevi kajastas riiklik kinokroonika ringvaade "[[Nõukogude Eesti]]", mille hinnangul osales sündmustel 7000-8000 inimest.<ref name="efa">[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/10372 "Tartu Muinsuskaitsepäevad (1988)"] Eesti Filmi Andmebaas</ref> == Järgnevad suursündmused == ~~==Mälestuse jäädvustamine==~~ 17. aprillil [[2008]] tähistati Tartus Tartu muinsuskaitsepäevade 20. aastapäeva.<ref name="ut">[http://www.ut.ee/et/382857 20 aastat tagasi toimusid esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad] Tartu Üliõpilasmaja pressiteade, 2008.</ref> [[18. aprill\|18.]]–[[30. aprill]]il [[2013]] tähistati 25 aasta möödumist Tartu muinsuskaitsepäevadest.<ref name="erm" /> [[14. mai]]l 1988, [[Tartu]] X [[Tartu levimuusikapäevad\|levimuusikapäevadel]] lehvivad [[Eesti lipp\|sinimustvalged lipud]] ja kõlavad esimest korda [[Alo Mattiisen]]i [[viis isamaalist laulu]]. ~~==Vaata ka==~~ [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] [[11. september\|11. septembril]] 1988 koguneb Tallinna Lauluväljakule umbes 100 000 inimest üle kogu Eesti laulma ja kuulama isamaalisi laule ("[[Eestimaa Laul]]") ning esitama poliitilisi nõudmisi. [[Trivimi Velliste]] nõuab oma kõnes poliitvangi [[Enn Tarto]] vabastamist ja Eesti iseseisvuse taastamist. ~~==Viited==~~ [[16. november\|16. novembril]] 1988 võtab [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Vaino Väljas]]e juhtimisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest\|Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni]]. == Tähistamised == 17. aprillil [[2008]] tähistati Tartus Muinsuskaitsepäevade 20. aastapäeva.<ref name="ut">[http://www.ut.ee/et/382857 20 aastat tagasi toimusid esimesed Tartu Muinsuskaitsepäevad] Tartu Üliõpilasmaja pressiteade, 2008.</ref> [[18. aprill\|18.]]–[[30. aprill]]il [[2013]] tähistati 25 aasta möödumist Tartu Muinsuskaitsepäevadest. == Vaata ka == [[Laulev revolutsioon]] * [[Eesti taasiseseisvumine]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.erm.ee/et/kylasta/muinsuskaitsepaevad Muinsuskaitsepäevad] Eesti Rahva Muuseumi kodulehel * [http://www.ut.ee/et/382857 20 aastat tagasi toimusid esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad] Tartu Üliõpilasmaja pressiteade, 2008 * [http://tartu.postimees.ee/1782825/kakskummend-aastat-tagasi-toimusid-esimesed-tartu-muinsuskaitsepaevad Kakskümmend aastat tagasi toimusid esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad] Postimees, 15. aprill 2008 * Reimo Rehkli [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17807:tartu-muinsuskaitsepaeevad-25&catid=2:pressiteated&Itemid=5 Tartu muinsuskaitsepäevad 25] Sirp, 9. aprill 2013 * Tõnis Lukas [http://arvamus.postimees.ee/1207354/tonis-lukas-25-aastat-labimurdelistest-tartu-muinsuskaitsepaevadest 25 aastat läbimurdelistest Tartu muinsuskaitsepäevadest] Postimees, 18. aprill 2013 * Mait Raun [http://raun.kongress.ee/07ajalugu/tuna_ems.html "Muinsuskaitse Selts ja poliitika"] Tuna, 2000, nr 1, lk 67–76 [[Kategooria:Tartu üritused]]

Tartu muinsuskaitsepäevad: erinevus redaktsioonide vahel