Raikküla mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il kuulus mõis [[Fersen]]itele. Neist kuulsaim omanik oli [[Rootsi feldmarssalite loend|Rootsi feldmarssal]] ja [[Ingeri]] kindralkuberner [[Otto Wilhelm von Fersen]]. Viimase pärijannaks oli tütar, Juliane Helene von Fersen, kes abiellus Rootsi väejuhi [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i poja [[Heinrich Johann von Schlippenbach|Heinrich Johann]]iga (1679–1748). Seejärel läks mõis sugulussidemete kaudu [[Bistram]]idele, kellelt [[1774]]. aastal ostis mõisa 100 000 hõberubla eest [[Holstein-Gottorf]]i hertsog [[Peter Friedrich Ludwig]], kes oli [[Eestimaa kindralkuberner]]i ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog|Peter August Friedrich]]i (1696–1775) vennatütrepoeg. Lübecki [[koadjuutor]]iks saanud hertsog müüs 100 000 riigitaalri eest mõisa [[1782]]. aastal edasi riiginõunik [[Karl Friedrich von Staal]]ile (1721–1789). [[Staal]]id rajasid mõisa esindusliku mõisasüdame. MuuhulgasMuu hulgas kuulus mõis ka vene [[kindralmajor]] [[Georg Johann von Staal]]ile.

[[1833]]. sai mõisa omanikuks [[Venemaa]] rahandusminister [[krahv]] [[Georg von Cancrin|Georg Cancrin]], ning [[1844]]. aastal läks see tema tütre kaasavarana krahv [[Alexander von Keyserling]]ile. Alexander von KeyserlingiKeyserling eluajaloli külastaskuulus korduvaltgeoloog Raikkülaja mõisa ka tema sõbermaadeuurija, [[SaksamaaVenemaa Teaduste Akadeemia|Vene Teaduste Akadeemia]] kantslerliige. Ta oli muu hulgas ka ühtse Saksa riigi rajaja [[Otto von Bismarck|Otto von Bismarcki]] sõber. Viimane käis korduvalt ka Raikkülas.

Alates [[2000]]. aastast on hoone eravalduses,. ningSellele sedajärgnevatel aastatel on mingilhoonet määralpalju restaureeritud, sh tehtud uus kivikatus.