Rügen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoim. |
|||
6. rida:
Saare pindala on 926 km². Ta jaguneb mitmeks [[poolsaar]]eks. Saarel on kuni 161 meetri kõrgusi kriidikünkaid, need moodustavad rannikul kohati [[pank (geoloogia)|pank]]u.
Rügen hõlmab suurema osa [[Rügeni kreis]]ist [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal. Kreisi kuuluvad veel saare idakaldal olevad [[Hiddensee]] ja [[Ummanz]]i saar ning
Saare edelarannikut lahutab Saksamaa kirderannikust kitsas [[Stralsundi väin]]. [[1936]] avati [[sild]] ([[Rügendamm]]) üle väina. [[20. detsember|20. detsembril]] [[2007]] avati juba teine sild ([[Rügenbrücke]]), mis ühendab saart [[Stralsund]]i linnaga. Rügenbrücke on Saksamaa pikim sild (selle pikkus on 4104 m). Silla kõrgus on 42 m, mis võimaldab [[laev]]adel silla alt läbi sõita. See meenutab [[Kuldvärava sild]]a [[San Francisco]]s.
Saare kagurannikut
Rügenil on kaks [[rahvuspark]]i: suurem [[Vorpommerni laguunipiirkonna rahvuspark]] saare lääneosas ja
<gallery>
22. rida:
Rügeni asustas umbes 4000 eKr [[peekerkultuur]]i kuuluv rahvas, mis kasutas saare [[tulekivi]]varusid.<ref name="DAI_RÜGEN_180258">[https://www.dainst.org/en/projekt/-/project-display/180258 Frühes Neolithikum auf der Insel Rügen]</ref>
Meie ajaarvamise algul asustas saare [[idagermaanlased|idagermaani]] hõim [[rugid]], keda [[goodid]] nende
[[7. sajand]]il asustasid Rügeni [[slaavlased]] rujanid või ranid, kes assimileerisid saarele jäänud [[germaanlased]], kuid võtsid endale nende nime. Rügenist ja [[Arkona]]st
Saare alistas [[Vendi ristisõda|Vendi ristisõja]] käigus [[1168]]. aastal [[Taani ajalugu|Taani]]. Järgnes slaavlaste ristimine ja saksastamine ning sakslaste massilise saarele
[[1325]] arvati Rügen [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonna]] koosseisu. [[1648]]–[[1815]] kuulus ta [[Rootsi]]le, seejärel läks [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]le. Ajal, mil Saksamaa oli
Koodnime "Rügen" kandis operatsioon [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]], mille käigus pommitati [[Guernica]]t. Selles sõjas oli
Saarel elab 77 tuhat inimest (2006). Sellega on ta kaua olnud Läänemere elanike arvult teine saar [[Usedom]]i järel, kuid on lähiaastail ilmselt tõusmas esikohale.
| |||