|
6. mail 1946. aastal 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpus likvideeriti, 118. kaardiväe laskurdiviis, mille ülemaks määrati kindralmajor [[Johan Lombak]] jäi Eestisse. Diviis asus Kloogal, staap oli Tallinnas.
== 22. Tallinnakaardiväe ÜksikEesti KaardiväeTallinna Laskurbrigaadlaskurbrigaad ==
1947. aastal reorganiseeriti 118. kaardiväe eesti laskurdiviis, 22. Tallinnaüksikuks Üksikukskaardiväe KaardiväeEesti Tallinna Laskurbrigaadikslaskurbrigaadiks. Brigaadiülemaks oli kaardiväe kindralmajor [[Karl Allikas]]. Brigaad allus 10. kaardiväearmeele [[Nõukogude väeosad Eestis#Sõjajärgne vägede vähendamine|Eestis]].
Brigaadi koosseisus oli kolm102., laskurpataljoni105. ja 111. laskurpataljon, 483. suurtükiväepolk, üksik tankitõrjepatarei, üksik õhutõrjepatarei, üksik tanki- ja [[Iseliikuv suurtükk|iseliikuvate suurtükkidesuurtükk]]ide pataljon, üksik mootorratturite rood, üksik siderood, üksik sapöörirood ja seersantide[[seersant]]ide kool.
1951. aastal formeeriti 22. Kaardiväekaardiväe Eesti ÜksikTallinna Laskurbrigaadlaskurbrigaad uuesti ümber 118. Kaardiväekaardiväe Eesti laskurdiviisiks (118-ая гвардейская стрелковая Эстонская Таллинская Краснознаменная дивизиа). Diviisi staap asus Tallinnas, [[Toompea tänav|Toompea]] 1 ja sõjaväelinnakud [[Keila]]s, [[Narva]]s, [[Jõhvi]]s ja [[Jägala]]s. Diviisi komandör oli kindralmajor [[Karl Allikas]].
sõjaväelinnakud Keilas, Narvas, Jõhvis ja Jägalas.
1956. aasta märtsis oli 118. Kaardiväekaardiväe Eesti laskurdiviisi koosseisus 369., 371., 373. laskurpolk, 257., 483. suurtükipolk, 164.tankipolk, sidepataljon, sapööripataljon, tankitõrjedivisjon, õhutõrjedivisjon ja väiksemad üksused. 118. diviisi ülem oli kindralmajor Karl Allikas<ref>[[Peeter Kaasik]], Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940–1956. Eesti sõjaajaloo aastaraamat, Vol 1 (2011), lk 140-144</ref>. 18. märtsi 1956
[[NLKP KK Poliitbüroo]] otsusega saadeti rahvusdiviisid laiali.
|
