Reinhold Sachker: erinevus redaktsioonide vahel

Reinhold Sachker avas 30. märtsil [[1869]] esimese eestlasena Tartus oma fotoateljee, ühtlasi oli ta esimene, kes kirjutas oma saksakeelse ärisildi peale "Photographischer Atelier" eestikeelse nimetuse "Päewapildi koda". Sachkeri fotoateljee teenindas peamiselt eestlasi ja reklaamis ta oma tööd ainult eestikeelses ajakirjanduses.<ref name="Lillak p 16">Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003</ref> Reinhold Sachkeri fotoäri algusaastad olid loodetust kehvemad, nii et fotograaf laiendas oma tegevust [[Pihkva]]s, lootes suuremale klientuurile ning tellimustele. Oodatud edu jäi aga Pihkvas saavutamata ning Sachker pöördus tagasi Tartusse, kus pikapeale klientuur kasvas ja töö edenes.<ref name="ReferenceA">Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut, Tallinn 2005</ref> Koos poeg Arturiga asutas ka [[Elva]]s esimese päevapildikoja.<ref>ETMM T329 Reihold Sachkeri kogu</ref>

 

Reinhold Sachkerit võib pidada ka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu [[Eesti esimene üldlaulupidu|esimest]] ja teist laulupidu, [[Carl Robert Jakobson]]i matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne. Kõikidest 19. sajandi piltnikest on tema panus eesti kultuurilukku nii arvult kui sisult suurim.<ref>http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html#Sachker</ref>

 

Sachkeri fotosid leidub Eesti muuseumides ja arhiivides, kaks suuremat kogu asuvad [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Kultuurilooline Arhiiv|Eesti Kultuuriloolises Arhiivis]] ja [[Eesti Rahva Muuseum]]is.<ref name="ReferenceA"/>

 

 

== Tegevus seltsitegelase, näitleja ja näitejuhina ==