Paul Oras: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Paul Oras''' ([[22. aprill]] [[1897]] [[TallinnKehtna]] [[Eestimaa kubermang]] – [[8. juuli]] [[1943]] [[Moskva]] [[NSV Liit]]) oli eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane ([[1. järgu sõjaväeinsener]], vastab Eesti kaitseväe [[kolonel]]ile), [[diplomaat]].
 
Paul Oras õppis [[Kroonlinn]]a mereväeinseneride koolis ja pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i liitus enamlastega. Ta osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]]. Töötas ka Nõukogude[[NSV VenemaaLiit|NSV Liidu]] teenistuses diplomaadi ja [[sõjaväeluuraja]]na.<ref>{{cite book|title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах)|last=Лурье|first=В. М.|authorlink=|coauthors= Кочик В. Я.|year=2003|publisher=Олма-Пресс|location=|isbn=5765414990|pages= lk. 279|url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1}}</ref> Aitas organiseerida Eestis kommunistide [[1. detsembri mäss]]u ja hiljem [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] punast laevastikku.
 
Aitas organiseerida Eestis kommunistide [[1. detsembri mäss]]u. 1926. aastal nimetati NSV Liidu mereväe[[atašee]]ks Rootsi, kuid 1928. aasta alguses tuli ta aga luureandmete hankimise paljastamise tõttu tagasi kutsuda.
Langes 1939. aastal põlu alla ja suri 1943. aastal stalinlike repressioonide ohvrina.
 
Nõukogude ekspeditsiooni asejuhina võttis Paul Oras osa jäälõhkujal Krassin, Itaalia maadeuurija [[Umberto Nobile]] ekspeditsioonimeeskonna päästmise operatsioonist [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] 1928. aastal. 1929–1932 aastani tegutses ta NSV Liidu merejõudude teadus-tehnilise komitee esimehena.
 
Aastatel 1933–1934 oli NSV Liidu mereväeatašee Itaalias ja Kreekas ning 1934–1935 mereväeatašee Ameerika Ühendriikides. Hiljem organiseeris [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] punast laevastikku.
 
[[1. järgu sõjaväeinsener]] (vastab [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[kolonel]]i auastmele), Paul Oras langes 1939. aastal [[NSV Liit|NSV Liidus]] põlu alla ja suri 1943. aastal vangistuses.
 
==Isiklikku==
17. rida ⟶ 23. rida:
*Лурье В. М. Военно-морская разведка СССР (1918—1960-е г.г.). Справочник. Издательство «Дмитрий Буланин», СПб., 2009. ISBN 978-5-86007-588-7
*[[Tiina Tamman]]. "Paul Oras – punane admiral". [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Tallinn 2016
*[[Olev Liivik]]. "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/punase-admirali-saatus/ Punase "admirali" saatus]. // [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 20. jaanuar 2017. Lk 31
 
{{JÄRJESTA:Oras, Paul}}