Elitarism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 422 baiti ,  1 aasta eest
Resümee puudub
 
== Elitarismi teoreetikud ==
KunaElitarismi elitarismpooldajad ja klassiühiskond pole loomulikud elukorralduse viisid, siis on valitsejate teenistusse asunud haritlased püüdnud ikka ja jälle luua teooriaid, mis õigustaks ühtede inimeste võimu teiste üle. Elitarism vastustab inimeste vabaduse ja võrdõiguslikkuse põhimõtet ning leiableiavad, ettäielik demokraatia, rahva enesemääramise ja omavalitsuse õigus on utoopia, mida rumalate inimeste massiühiskonnas ei ole võimalik ellu viia. Ka demokraatia ja kapitalism pole elitaristide arvates ühildatavad, kuna kapitali juhtimise võime ja oskus rahvahulkadega manipuleerida on antud vähestele. Elitarism põhineb arusaamal, et võim lähtub inimeste suutlikkusest juhtida ja valitseda majanduslikke ja poliitilisi institutsioone.
 
Itaalia insener, sotsioloog, majandusteadlane ja filosoof [[Vilfredo Pareto]] (1848–1923) arvas, et eliidi tunnuseks on vaimne üleolek ning et sellised inimesed on parimad igas eluvaldkonnas. Itaalia ajakirjanik, politoloog ja ametnik [[Gaetano Mosca]] (1858–1941) kirjeldas eliiti hästi organiseerunud vähemikuna ja lihtrahvast organiseerumata massina. Saksa sotsioloog [[Robert Michels]] (1876–1936) sõnastas oligarhia raudse seaduse, mis väidab, et edukas on vaid spetsialiseerunud ja vertikaalsel tööjaotusel põhinev organisatsioon, mida juhivad mõningad eriti võimekad üksikisikud. Saksa-Briti sotsioloog, politoloog ja filosoof Ralf Gustav Dahrendorf ehk [[lord Dahrendorf]] (1929–2009) leidis oma raamatus „Reflections on the Revolution in Europe“ („Mõtteid Euroopa revolutsioonidest“), et parteid on muutunud „teenuse pakkujateks“, kes valimiskampaania ajal müüvad oma nägemusi, kuidas edendada riigi majandust, ning häältega ostetud valitsusvõimu saamisel viivad neid ellu. Sellest järeldusest tulenevalt tegi ta ettepaneku registreerida parteid tavaliste äriettevõtetena, mis müüvad avaliku poliitika teostamise teenust.