Aurumasin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Genosse (arutelu | kaastöö)
Levinud vale väie korrigeerimine
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:20070616 Dampfmaschine.jpg|right|thumb|James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast]]
 
'''Aurumasin''' on [[soojusmootor]], mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud [[potentsiaalne energia|potentsiaalse energia]] [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]]. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud [[aurukatel]], kus vesi aetakse keema koldes [[kivisüsi|kivisütt]] põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma [[kolb|kolvid]], mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub.<ref>[http://tlne.tea.ee/aurumasin Aurumasin]. Teadur.ee artikkel. (Kasutatud [[8. juuni]]ljuunil [[2010]].)</ref>
 
== Ajalugu ==
{{Vaata|James Watt}}
Esimese kaevandusest vee välja pumpamiseks praktiliselt kasutatava aurumasina ehitas hispaanlane [[Jeronimo de Ayanz y Beaumont]] 1606. aastal. Seeriaviisiliselt hakkas samaks otstarbeks enda ja oma kaasosaniku [[Thomas Savery poolt]] 1712,. aastal leiutatud aurumasinaid tootma [[Thomas Newcomen]]. Selle pärast on teda kutsutud ka tööstusrevolutsiooni isaks. Kuigi [[James Watt]] on ekslikult tuntud aurumasina leiutajana, muutis ta [[1784]]. aastal Newcomeni aurumasina konstruktsiooni sellele eraldi kondensaatori lisamisega. See tõstis aurumasina tõhusust kordades ja muutis ta ka palju kiiremaks, mis omakorda tegi võimalikuks selle kasutamise transpordivahendites.
 
Aurumasinad olid 19. sajandi tööstusliku pöörde seisukohalt üliolulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majanduse ümberkujundamisele. Aurumasinate tähtsus vähenes pärast [[sisepõlemismootor]]i kasutuselevõttu.