Tartu tähetorn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Tühistatud |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:87C2:BC80:9040:BEA7:9417:55E5 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Minorax. Märgis: Tühistamine |
||
26. rida:
[[Grigori Levitski]] käe all (direktor aastatel 1894–1907) jõudis Tartusse [[seismoloogia]]. Sel perioodil, täpsemalt [[1897]]. aastal ehitati ka tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud [[Repsoldi seniitteleskoop]]. 1907 sai uueks astronoomia professoriks [[Konstantin Pokrovski]], kes püüdis muuhulgas saavutada uue tähetorni rajamist linnast kaugemale. Uut hoonet küll ei saadud, kui siiski paranesid tehnilised võimalused, kui [[1911]] saadi kaheksatolline [[Zeissi refraktor]], mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. See teleskoop oli varustatud [[astrograaf]]iga.
[[1919]]–[[1948]] oli tähetorni direktor esimese eestlasena [[Taavet Rootsmäe]]. Lisaks tegutses sel perioodil tähetorni juures [[Ernst Öpik]]. [[1924]] anti välja [[Tartu Tähetorni kalender|Tartu Tähetorni kalendri]] esimene number. [[1927]] paigaldati [[Petzval]]i [[astrograaf]] iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige [[komeet]]ide ja [[asteroid]]ide [[fotograafia|fotografeerimiseks]] ning taevaalade pildistamiseks. [[1946]] läks tähetorn [[Tartu Ülikool]]ilt [[Teaduste Akadeemia]] alluvusse ja tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.
[[1964]]. aastal valmis [[Tartu Observatoorium|Tõravere observatoorium]] ja astronoomid kolisid sinna üle. Tähetorni jäi ainsa astronoomina [[Hugo Raudsaar]], kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.
| |||