Johannes V (Saare-Lääne piiskop): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
7. rida:
Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg.<ref>[http://www.geni.com/people/Johann-von-Münchhausen/6000000039405823267 Sugupuu Genis]</ref> Ta sündis [[Hadenhausen]]is [[Minden]]i lähedal.
Münchhausen oli [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel|toomkapiitlite]] varahoidja (''thesaurus'' või ''thesaurarius'') ning Mindeni [[toomhärra]]. Võimalik, et [[1539]]. aastaks oli temast saanud Kuramaa piiskopi [[koadjuutor]].<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1045</ref> [[Paavst]]i kinnitust tal koadjuutorina aga polnud, sest 1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks.<ref>''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540)'', nr 1065, lisa I.</ref> Paavst [[Paulus III]] kinnitas ta piiskopiks sama aasta [[16. juuli]]l, ehkki veel [[26. jaanuar]]il [[1541]] on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (''electus et confirmatus''), mitte piiskopina. Arvatavasti [[26. detsember|26. detsembril]] [[1540]] oli ta komissar [[Leedu]] ja [[Liivimaa]] piiri reguleerimisel.
[[13. juuli]]l 1541 sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka [[koadjuutor]]iks. [[Theodor Schiemann]]i järgi kinnitati [[4. märts]]il 1542 Paulus III poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. [[Konrad Eubel]]i järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba [[9. jaanuar]]il 1542.<ref>Konrad Eubel, ''Hierarchia Catholica Medii et Recentioris Aevi'', Vol. III, Monasterii, 1923, lk 264.</ref>
Münchhausen müüs [[1559]]. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna [[Taangi kuningas|Taani kuningale]] [[Frederik II]]-le, kes andis selle hertsog [[Magnus]]ele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel [[Kopenhaagen]]is, seal viibis ta ka [[1562]]. aasta suvel, [[1563]]. aastal sai tast aga [[drost]] [[Rhaden]]is. [[1565]]. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja [[Rehburg]]is ja [[1566]]. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel [[1584]]. aastal. Johann ise suri arvatavasti [[1572]]. aastal, ta maeti [[Verdeni
==Isiklikku==
| |||