Arheoloogilised väljakaevamised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Lisainfo + olemasolevale viited leitud ja ümber sõnastatud. Üks segaselt sõnastatud jupp arutlulehele |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib arheoloogia mõistest; Jaan Krossi teose kohta vaata artiklit [[Väljakaevamised (Kross)]]}}
[[File:Ülikooli 14, Tartu.jpg|thumb|Arheoloogilised väljakaevamised Tartus]]
'''Arheoloogilised väljakaevamised''' on [[maapind|maapinnalt]] ülemise mullakihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada [[arheoloogia|arheoloogilisteks]] uuringuteks.<ref name="Hallik, 2009"/>
==Kaevamiste läbiviimine==
Ajaloo uurijatena huvitab [[arheoloog]]e kõik, mis omaaegsetest inimestest maha on jäänud. Seega tehakse uurimistöid väga erinevates piirkondades ja paikades: linnad ja linnused, põllud, asulad jms. Konteksti jälgimine ja fikseerimine on oluline ka ühe muistise sees. Maetute paiknemine kalmes, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju. Just sellel põhjusel ongi keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.▼
[[File:Making of documentation.jpg|thumb|Kaevamiste dokumenteerimine]]
Arheoloogid huvituvad kõigist kunagise inimtegvuse jälgedest ja nii viiakse uurimistöid läbi erinevates paikades – näiteks nii asulates, [[linnus]]tes, põldudel, [[kalmistu]]tel, pühapaikades kui ka uppunud laevadel. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust; päästekaevamised toimuvad siis, kui [[muistised]] jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel.<ref name=teaduskogu>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arheoloogia.ee/|Pealkiri=Arheoloogilised väljakaevamised|Väljaanne=Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koduleht|Aeg=|Kasutatud=16. veebruaril 2021}}</ref>
Väljakaevamised pole korratav protsess, sest sama ala ei saa kaevata kaks korda.<ref>[[Philip Barker]] (1993). Techniques of archaeological excavation, 3. väljaanne. [[London]]: Batsford, {{ISBN|0-7134-7169-7}}</ref> Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus vaatluse tegemiseks on vaja algsed tõendid hävitada. Selle probleemi leevendamiseks on kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks võimalik kasutada väga täpseid digitaalseid meetodeid.<ref>Roosevelt; Cobb; Moss; Olson; Ünlüsoy (2015). Excavation is {{strikethrough|Destruction}} Digitization: Advances in Archaeological Practice. Ajakirjas: ''Journal of Field Archaeology, köide 40, väljaanne 3, leheküljed 325–346</ref>
▲
==Materjali säilitamine==▼
▲==Materjali säilitamine ja analüüsimine==
[[File:Working with the pottery.jpg|thumb|Leidude puhastamine]]
Kaevamistel leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja pannakse kottidesse või karpidesse. Mõned leiud (näiteks metall- ja puuesemed) vajaduse korral [[konserveerimine|konserveeritakse]], mõned pannakse [[muuseum]]ides näitusele.<ref name=teaduskogu /> Väljakaevamiste ja muu arheoloogilise uurimistööga kogutud informatsiooni põhjal kunagiste ühiskondade kohta järelduste tegemiseks leiud süstematiseeritakse, lokaliseeritakse, dateeritakse, kontekstualiseeritakse ja lõpuks tõlgendatakse.<ref name=EA1>[[Valter Lang]] (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: [[Aivar Kriiska]], Valter Lang, [[Ain Mäesalu]], [[Andres Tvauri]], [[Heiki Valk]]. [[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg]]. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]]. Lk 13–15</ref>
==Viited==
|