Vikipeedia

Arheoloogilised väljakaevamised: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Lisainfo + olemasolevale viited leitud ja ümber sõnastatud. Üks segaselt sõnastatud jupp arutlulehele
1. rida:
{{See artikkel|räägib arheoloogia mõistest; Jaan Krossi teose kohta vaata artiklit [[Väljakaevamised (Kross)]]}}
{{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2020}}
[[File:Ülikooli 14, Tartu.jpg|thumb|Arheoloogilised väljakaevamised Tartus]]
'''Arheoloogilised väljakaevamised''' on [[maapind|maapinnalt]] ülemise mullakihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada [[arheoloogia|arheoloogilisteks]] uuringuteks.<ref name="Hallik, 2009"/>. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe [[Piirkond|piirkonna]] linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust või päästekaevamised toimuvad siis, kui [[muistised]] jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel. Väljakaevamised võivad kesta paar nädalat ning vahel isegi mitu aastat.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arheoloogia.ee/|Pealkiri=Arheoloogilised väljakaevamised|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
==Kaevamiste läbiviimine==
==Mida kaevatakse?==
Ajaloo uurijatena huvitab [[arheoloog]]e kõik, mis omaaegsetest inimestest maha on jäänud. Seega tehakse uurimistöid väga erinevates piirkondades ja paikades: linnad ja linnused, põllud, asulad jms. Konteksti jälgimine ja fikseerimine on oluline ka ühe muistise sees. Maetute paiknemine kalmes, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju.  Just sellel põhjusel ongi keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.▼
 
==Kuidas kaevatakse?==
[[File:Making of documentation.jpg|thumb|Kaevamiste dokumenteerimine]]
Arheoloogid huvituvad kõigist kunagise inimtegvuse jälgedest ja nii viiakse uurimistöid läbi erinevates paikades – näiteks nii asulates, [[linnus]]tes, põldudel, [[kalmistu]]tel, pühapaikades kui ka uppunud laevadel. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust; päästekaevamised toimuvad siis, kui [[muistised]] jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel.<ref name=teaduskogu>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arheoloogia.ee/|Pealkiri=Arheoloogilised väljakaevamised|Väljaanne=Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koduleht|Aeg=|Kasutatud=16. veebruaril 2021}}</ref>
Kaevamine hõlmab algselt mulla üleküllastamise masina abil või vahel ka käsitsi labidaga kaevates. Arheoloogilises registris elavad leiud ja esemed võetakse käsitsi kätte ja jälgitakse, kui kontekst, mille nad ellu jäävad, on kaevatud. Sõltuvalt sobivusest ja ajapiirangutest on saadaval mitu muud tehnikat. Sõelumist kasutatakse väikeste esemete, nagu keraamikakildude või väikeste kildude taastamiseks. Sõelumise kasutamine on tavalisem uuringutel põhinevates kaevamistes, kus on rohkem aega.
 
Väljakaevamised pole korratav protsess, sest sama ala ei saa kaevata kaks korda.<ref>[[Philip Barker]] (1993). Techniques of archaeological excavation, 3. väljaanne. [[London]]: Batsford, {{ISBN|0-7134-7169-7}}</ref> Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus vaatluse tegemiseks on vaja algsed tõendid hävitada. Selle probleemi leevendamiseks on kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks võimalik kasutada väga täpseid digitaalseid meetodeid.<ref>Roosevelt; Cobb; Moss; Olson; Ünlüsoy (2015). Excavation is {{strikethrough|Destruction}} Digitization: Advances in Archaeological Practice. Ajakirjas: ''Journal of Field Archaeology, köide 40, väljaanne 3, leheküljed 325–346</ref>
Kaevetööde leidmise üks oluline roll on spetsialistide roll kohapealse informatsiooni edastamisel arheoloogilistest andmetest eemaldatavate kontekstide kohta. Kohapealne kohtumine on osa kinnitusprotsessist, mille käigus hinnatakse tööhüpoteesi kehtivust.
 
▲AjalooHiljem uurijatenajärelduste huvitab [[arheoloog]]e kõik, mis omaaegsetest inimestest mahategemiseks on jäänud.oluline Seegaleidude tehaksekonteksti uurimistöid väga erinevates piirkondadesjälgimine ja paikades:fikseerimine linnadnii jaerinevate linnused,muististe põllud, asulad jms. Konteksti jälgimine ja fikseerimine on olulinevahel kakui üheiga muistise sees. MaetuteNäiteks maetute paiknemine kalmes[[kalme]]s, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju.  Just sellelSellel põhjusel ongion keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.<ref name=teaduskogu />
==Materjali säilitamine==▼
 
▲==Materjali säilitamine ja analüüsimine==
[[File:Working with the pottery.jpg|thumb|Leidude puhastamine]]
Arheoloogilised kaevamised on kordumatu protsess, sest sama maa-ala ei saa kaevata kaks korda. Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus peate märkuste tegemiseks hävitama algsed tõendid. Selle leevendamiseks saab kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks kasutada väga täpseid ja kas täpseid digitaalseid sorteerimis meetodeid.  
 
Kõik leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja paigutatakse kottidesse või karpidesse. [[Kultuuriväärtuste konserveerimine|Konserveerimist]] vajavad leiud, näiteks metall- ja puuesemed saadetakse laborisse konservaatorite hoole alla.
 
Kaevamistel leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja pannakse kottidesse või karpidesse. Mõned leiud (näiteks metall- ja puuesemed) vajaduse korral [[konserveerimine|konserveeritakse]], mõned pannakse [[muuseum]]ides näitusele.<ref name=teaduskogu /> Väljakaevamiste ja muu arheoloogilise uurimistööga kogutud informatsiooni põhjal kunagiste ühiskondade kohta järelduste tegemiseks leiud süstematiseeritakse, lokaliseeritakse, dateeritakse, kontekstualiseeritakse ja lõpuks tõlgendatakse.<ref name=EA1>[[Valter Lang]] (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: [[Aivar Kriiska]], Valter Lang, [[Ain Mäesalu]], [[Andres Tvauri]], [[Heiki Valk]]. [[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg]]. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]]. Lk 13–15</ref>
Digitaalsed tööriistad, mida põldude arheoloogid kasutavad kaevetööde ajal, on GPS , tahvelarvutid jms.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Arheoloogilised_väljakaevamised"