Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt
Vigade parandus
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
76. rida:
Tartu Jaani kiriku taasavamine nimetati Tartu aasta kultuurisündmuseks ja sellele anti 2005. aastal [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] aunimetus.
 
== ArhitektuurArhjtektur ==
[[Pilt:Eglise Saint-Jean, Tartu.jpg|pisi|Jaani kiriku lõunafassaad|252x252px]]
 
=== Välisfassaad ===
Jaani kirik on üks Eestieesti [[keskaeg]]se [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma terrakotaskulptuuride kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast Tartu õhkimist ja põletamist 1708. aastal, mille käigus kiriku kesklööv ja võlvid purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geisti]] kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref name="N1dsh" />
Oma lõplikus keskaegses vormis kujutas Jaani kirik endast [[Lööv|kolmelöövilist]] läänetorniga [[basiilika]]t. [[Kooriruum]] oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki [[kabel]]. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.<ref name=":0" />[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal|vasakul]]Jaani kirik on hea näide Kesk ja Põhja-Euroopas levinud ning Lõuna-Eestissegi jõudnud [[tellisgootika]]st. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn [[vendi seos]]es (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende keskaegne viimistlus on nähtaval vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad [[Orv|niššidesse]] paigutatud terrakotapeadest ja [[poolfiguur]]idest moodustuvad [[friisid]]. Arvukad [[Simss|simsid]] seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi [[glasuur]]itud tellistest.<ref name="CBFqJ" />
 
102. rida:
Kiriku kooriruum on hulknurkse [[lõpmik]]uga. Siinsed aknapalendid on pikihoone omadega sarnased, kuid aknad kaheosalised, v.a keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3" /> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa [[vitraažaken]]t [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]ite ning [[Apostel|apostlite]] kujutistega, kuid neist on säilinud vaid fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning needki vitraažid hävisid 1944. aastal teise maailmasõja käigus.<ref name="3fMXW" />
 
Koori põhjaküljel asub [[Võlvik|kahevõlvikuline]] ristroidvõlvidega [[käärkamber]]. [[Võlvikonsool]]ideks on terrakotapead, kuigi nende näod on maha raiutud. Käärkambri põhjaküljel onozxwlygtkeffyynfezh3ngn leitud võimalikke jälgi [[kamin]]ast, mis Eesti keskaegses ehituspraktikas on erakordne.<ref name=":4" />
 
Kiriku lõunaküljel paiknenud Lüübeki kabeli müüristik on suurel määral hilisemate muudatuste käigus lammutatud.<ref name=":4" /> Ka pikihoone põrand on algselt paiknenud praegusest vähemalt poole meetri võrra kõrgemal.<ref name=":4" />