Henrik (Taani prints): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
6. rida:
Pärast sõjaväeteenistust [[Alžeeria sõda|Alžeeria sõjas]] [[1959]]–[[1962]] asus ta tööle Prantsusmaa välisministeeriumis, ning [[1963]]–[[1967]] töötas [[London]]i saatkonnas sekretärina.
 
Prints Henrik abiellus tollase troonipärija Margrethega [[10. juuni]]l [[1967]] [[Kopenhaagen]]is ning pärast abiellumist muudeti tema nimi Taani-päraselttaanipäraselt Henrikuks. Abielupaaril on kaks poega:pojad [[Taani kroonprints Frederik|Frederik]] ([[1968]]) ja [[Joachim (Taani prints)|Joachim]] ([[1969]]). Neil on nüüd kaning neli lapselast.
 
Prints Henriku emakeel oli [[prantsuse keel]], kuid kohe pärast abiellumist õppis ta selgeks [[taani keel]]e. Ta rääkis vabalt ka [[inglise keel|inglise]], [[hiina keel|hiina]] ja [[vietnami keel]]t.
 
==TunnustusedTunnustus==
*1995 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]
 
17. rida:
Prints Henrik tõlkis taani keelde mitu raamatut ja kirjutas raamatuid ka ise, näiteks:
 
* [[1981]]. aastal H. M. Vejebergi varjunime all tõlkis ta koos kuningannaga taani keelde [[Simone de Beauvoir]]'i raamatu "Tous les hommes sont mortales" (Kõik mehed on surnud).
* "Chemin faisant",[[1982]], prantsuse luule kogumik.
* "Destin oblige", [[1996]], tema memuaarid Taani printsina.
26. rida:
== Märkused ==
 
<small><sup>1</sup></small>Laborde de Monzepat' perekond kasutab krahvitiitlit, ehkki nende õigus sellele on küsitav: Pierre-Marie Diudonnat' "Encyclopédie de la fausse noblesse et de la noblesse d'apparance" kirjutab, et Jean de Laborde tõsteti aadliseisusse [[1655]]. aastal tingimusel, et temast saab aadlik [[Béarn]]i provintsis, kus asusid tema maad. Seda tingimust pole aga täidetud ning Laborde'i nõudmistest keelduti [[1703]]. ja [[1707]]. aastal. Kuigi perekond kasutab tiitlit, on võimalik, et prints ise sai veast teada alles kihlumisel, kui selle avastasid tema suguvõsa uurinud [[genealoog]]id. "Destin oblige" tunnistab ebaedukat aadliseisusse tõstmist.
 
== Välislingid ==