Kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
||
5. rida:
[[Kalm]]ud ehk hauad on surnuaial tähistatud hauatähise – [[hauakivi]], [[hauasammas|hauasamba]], [[hauaplaat|hauaplaadi]], [[rist]]i või [[kenotaaf]]iga.
Sajandeid paiknesid kalmistud koos kirikutega linnade ja külade keskustes. Surnuaiad tekkisid reeglina ümber pühakoja, kuid ka kirikud ise olid läbi aegade hinnatud matmiskohad. Surnuaeda ümbritses tavaliselt kivist müür ning seal võisid paikneda väiksemad [[kabel]]id või [[luukamber (muusika)|luukambrid]]. Keskaegsetel kalmistutel seisid kivist või puust surilaternad, milles põlev tuli kaitses surnuid sümboolselt kurja eest.<ref name="Kurisoo, 2013" /> Maeti ida-läänesuunaliselt, sageli sängitati lahkunud ilma puusärgita, vaid surilinasse mässituna ning hauakoht märgistati puust ristiga.<ref name="Kurisoo, 2013" />
Luterlikes piirkondades hakati juba [[16. sajand]]i keskel rajama surnuaedu asulatest väljapoole.<ref name="Kurisoo, 2013" /> Eesti aladel keelustati kirikutesse ning külade ja linnade keskustes asuvatesse surnuaedadesse matmine [[18. sajand]]i lõpul.<ref name="Kurisoo, 2013" /> [[1772]]. aastal välja antud Vene keisrinna [[Katariina II]] ukaasi kohaselt pidid surnuaiad asuma eluhoonetest vähemalt 600 meetri kaugusel. <ref name="Kurisoo, 2013" />
| |||