|
|kood 3=gil
}}
'''Kiribati keel''' ehk(varem ka gilberti, tavara või [[tungaru]] keel) on [[austroneesia keeled|Austroneesia keelte]] hulka kuuluv keel, millel on 2010. aasta andmete järgi onseisuga umbes 102 000 kõnelejat. Seda kõneldakse peamiselt [[Kiribati]] Vabariigis, mis koosneb 33 [[atoll|atollist]]saarest ningja väiksematestväikestest [[korallsaar]]test,. asudesKiribati asub [[ekvaatorMikroneesia|Mikroneesias]]il kesk-lääne okeaanias [[Fidži]] saartest põhja pool, seda läbib [[ekvaator]]. Kokku moodustavad need saared 811 ruutkilomeetriseruutkilomeetri suuruse maa-ala, mis on hajutatud üleVaikses ookeanis rohkem kui 5 miljoni ruutkilomeetri ookeanipeale.<ref name="enc" />
==Ajalugu==
Kuni 1979. aastani kandis Kiribati Vabariik nime [[Gilberti saared]], seda kapten Thomas Gilberti järgi, kes „avastas“avastas selle saaregrupi 1788. aastal. "Kiribati [kiribas]" on kohalik versioon Gilbertist. OriginaalisOn kandsidarvatud, saaredet [[Tungaru]]põlisrahvad nimenimetasid neid saari nimega Tungaru – siit ka üks eestikeelseid nimetusi seal kõneldavale keelele.<ref name="omn" />
(Samuti kasutuses kiribati, gilberti või tarava keel).<ref name="eFJx1" />
[[Tungaru]]Kiribati keel on tihedalt seotud veel [[maršalli keel|maršalli]], [[ponape]] ningja [[kosrae]] keeltega. Keele lingvistiline päritolu ei ole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on see tulnud kas [[Saalomoni]] või [[Vanuatu]] saartelt.<ref name="enc" />
Kuigi Kiribati ametlikuksametlik keelekskeel on [[inglise keel]], nimetataksepeetakse [[Tungaru]]riigikeeleks keeltka Kiribatikiribati rahvuslikuks keelekskeelt, kuna see on tänaseni ühiskonnas tugevalt domineeriv ningja igapäevasesigapäevaelus eluslaialdaselt laialdasemalt kasutuseskasutusel. Riigi konstitutsioonidelkonstitutsioonil, seadustel ningja valitsuse dokumentidel on nii kiribati- kui ka ingliseingliskeelsed keelsed variandidversioonis, kuid ingliseingliskeelset keelt defineeritakse kui autoriteetsematpeetakse versiooniautoriteetsemaks.<ref name="enc" />
Kiribati keelkeelt ilmushakati esmakordseltkirja kirjaspanema 19. sajandi keskpaigas, kui misjonärist Reverendmisjonär Hiram Bingham saabus selleaegsetele Gilberti Saartelesaartele 1857. aastal ningja leiutas viisi, kuidas kirjutada sealset keelt kirjutada ladina tähestikustähtedega. ningBingham kasutastõlkis sedapiibli Piiblikiribati tõlkimisekskeelde. 1970-ndate keskpaigakskeskel loodi Kiribati Keelenõukogukeelenõukogu, mille eesmärk eesmärgigaoli ühtlustada kiribati keele ortograafiat ja grammatikat, koostada ajakohastatud sõnaraamat ning arendada kiribatikiribatikeelset kirjandust.<ref name="omn" />
==[[Foneetika]] ja [[morfoloogia]]==
'''[[Tähestik]] ja [[tähestikuline hääldamine|hääldus]]''' <ref name="omn" />
{| class=wikitable
|-
|}
'''[[Arvsõna]]d 1–10<ref name="uLrkg" />'''
:1 – ''teuana''
''' <ref name="uLrkg" />
:12 – teuana''uoua''
:3 – ''tenua''
:4 – ''aua''
:5 – ''nimaua''
:6 – ''onoua''
:7 – ''itua''
:8 – ''wanua''
:9 – ''ruaiwa''
:10 – ''tebwina''
'''[[murre|Murded]]'''
:2 – uoua
Kiribatil on kaks peamist murret: põhja ja lõuna. Kuigi ametlikult üht teisele ei eelistata, areneb tegelikkuses rohkem lõunadialekt kui standardsem variant. On täheldatud ka teisi väiksemaid murdeid nii riigis sees kui ka kaugemal ([[Nauru]], [[Saalomoni]], [[Vanuatu]] ja [[Fidži]] saartel).<ref name="enc" />
:3 – tenua
:4 – aua
:5 – nimaua
:6 – onoua
:7 – itua
:8 – wanua
:9 – ruaiwa
:10 – tebwina
'''[[murre|Dialektid]]'''
Kiribatil on kaks põhi [[dialekti]], mis on seostatud vastavalt põhja- ja lõunapoolsete saartega. Kuigi üks pole ametlikult teisele eelistatud siis praktikas siiski areneb lõunadialekt kui standardsem variant. On täheldatud ka teisi pisemaid dialekte nii riigisiseselt kui ka kaugemal ([[Nauru]], [[Saalomoni]], [[Vanuatu]] ja [[Fidži]] saartel).<ref name="enc" />
'''Häälikud ja õigekiri'''
Kiribati keelkeele kasutabsõnajärg VOS-on (alus-sihitis-öeldis) [[sõnajärg]]e.<ref name="i1RxK" /> Lihtsustatult saab kiribati keeles häälikud jagada kahte rühma: [[täishäälik]]ud ja [[konsonant|konsonandid]].
Täishäälikud on:
:Aa või aa
:e või ee
:i või ii
:u või uu
Täishäälikud võivad esineda nii lühikeste kui ka pikkade häälikutena ja need määravad, millist tähendust sõna kannab. Kiribati keeles tuleb tihti ette, et täishääliku pikkus on kirjas ja kõnes erinev.
:E ee
:I ii
:U uu
Täishäälikud võivad esineda nii lühikeste kui pikkade häälikutena ja määravad, millist tähendust sõna kannab. Kiribati keeles on tihti juhtumiks see, et täishääliku pikkus erineb kirjas ja kõnes täielikult.
Konsonandid on:
:b
:b'
:t
:k
:r
:w
[[ninahäälik|Nasaalid]] on:
:Mm või mm
:m' või mm'
:n või nn
:ng või ngng
Nasaalid sarnanevad enamasti nende ingliskeelse hääldusega.
:M' mm'
Ülakoma kasutatakse ainult enne a-tähte.
:N nn
==[[nimisõna|Nimisõnad]]==
Kiribati keele üks iseärasusi sõnamoodustusel on see, et sama vorm võib täita erinevaid funktsioone. Sõna võib esineda nimi-, tegu- või omadussõnana, ilma et kirjapilt muutuks. Näiteks:
:Ng ngng
:''te mm'akuri'' – töö
Nasaalid sarnanevad enamasti nende ingliskeelsele hääldusele.
:''te tia mm'akuri'' – töötaja
*ülakoma kasutatakse ainult enne a-tähte.
:''e mm'akuri'' – ta töötab
:''te taibora ni mm'akuri'' – töölaud
==Lühidalt [[nimisõna]]dest==
Kiribati keele üks iseärasusi sõnamoodustusel on see, et sama vorm võib täita erinevaid funktsioone. Sõna võib esineda nimi-, tegu- või [[omadussõna]]na, ilma et see tooks kaasa muutusi kirjapildis. Näiteks:
:Te mm'akuri – töö
:Te tia mm'akuri – töötaja
:E mm'akuri – ta töötab
:Te taibora ni mm'akuri – töölaud
'''Nominaalvormid'''
Kiribati keeles on võimalik moodustada [[tegusõna]]dest nimisõnu, asetades nende ette artikli "te". Samamoodi saab nimisõnu tuletada enamikust omadussõnadest. Näiteks:
:Nako''nako'' – minema
:''te nako'' – minemine
:Te nako''mm'akuri'' – mineminetöö
:''te mm'akuri'' – töötama
:Mm'akuri'uraura'' – tööpunane
:''te uraura'' – punasus
:''nanokaawaki'' – kurb
:Te mm'akuri – töötama
:''te nanokaawaki'' – kurbus
:Uraura – punane
:Te uraura – punasus
:Nanokaawaki – kurb
:Te nanokaawaki – kurbus
'''Mitmus'''
Enamikul nimisõnadest puudub eristav mitmuse vorm, kuid nende sõnade puhul, kus see siiski olemas on, pikendatakse lihtsalt esimest täishäälikut. Näiteks:
:Boki – raamat
:Booki''boki'' – raamatudraamat
:''booki'' – raamatud
'''Sugu'''
Nagu inglise või eesti keele puhulkeeles, puudub ka kiribati keeles sõnadel sugu. Kui nimisõna soo näitamine siiski osutub vajalikuks, siis lisatakse sellele vastavalt mm'aane (meessugu) või aine (naissugu)
:Te''te moa aiine'' – kana
:''te moa mm'ane'' – kukk
:Te moa mm'ane – kukk
<ref name="WbhDU" />
''I a butiiko ma kawiiremweko riki n taetae ao tai kaboonganai taeka aika a kaangaanga b'a I aonga ni waetata n rabakau.''
Tõlge: Palunpalun rääkige aeglaselt ning ärge kasutage keerulisi sõnu, et ma saaksin kiiremini õppida.<ref name="omn" />
==Mitmesugust==
Erinevalt paljudest teistest okeaaniaOkeaania regiooni keeltest ei ole kiribati keel väljasuremisohus,. peaaeguPeaaegu kõik keeleoskajad kasutavad seda igapäevaseltiga päev. Ainult ligiAlla 30% Kiribati elanikest räägib puhtalt riigi ametlikku (inglise) keelt, mis tähendab, et lähitulevikus pole oodata inglise keele domineerivaks muutumist.
Huvitav on fakt, et kiribati keeles ei esine tähte s, selle asemel kasutatakse hoopis tähte t. Esimesena seda keelt kirja pannud reverend Binghami trükimasinal puudus nimelt funktsioneeriv s-täht ja ka tema töö edasiarendajad ei vaevunud enam parandusi tegema.
Piibli tõlkimisel oli raske leida vasteid mõistetele. Näiteks „mägi“ – geograafiline nähtus, mis oli selleaegsetele Kiribati saarte elanikele tundmatu. Bingham otsustas kasutada hoopis sõna „künkake“, mis pidavat sealsetele inimestele arusaadavam olema. Tegelikult on sellised kohandused omased veel paljudele keeltele, kus modernsed asjad vajavad uute sõnade loomist. Kiribatikeelne mõiste lennuki kohta on „kanuu, mis lendab.“<ref name="tcpKX" />
Huvitav on fakt, et kiribati keeles ei esine tähte S, vaid selle asemel kasutatakse hoopis Ti'd. Nimelt esimesena keelt kirja pannud reverend Binghami trükimasinal puudus funktsioneeriv S täht ning ka ta töö edasiarendajad ei vaevunud enam parandusi tegema.
Üheks raskustest piibli tõlkimisel olid viited mõistetele, nagu näiteks „mägi“ – geograafiline nähtus, mis oli selleaegsetele Kiribati saarte elanikele tundmatu. Bingham otsustas kasutada hoopis sõna „künkake“, mis pidavat elanikele arusaadavam olema. Tegelikult on sellised kohandused omased veel paljudele keeltele, kus modernsed asjad vajavad uute sõnade loomist. Kiribatikeelne mõiste lennuki kohta on „kanuu, mis lendab.“<ref name="tcpKX" />
==Viited==
| 