Kunda tsemenditehas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Kunda tsemendivabrik, 1910.jpg|pisi|Tsemendivabrik 1910. aastal]]
[[Pilt:045 Kunda tsemendivabrik.jpg|pisi|Kunda tsemendivabrik 1930. aastatel]]
[[Pilt:Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone.jpg|pisi|Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone varemed]]
[[Pilt:Kunda tsemendivabriku pudelahi.jpg|pisi|Kunda tsemendivabriku pudelahi]]
'''Kunda tsemenditehas''' (ka '''Kunda tsemendivabrik''') on endine [[tsement]]i tootnud [[tehas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Kunda]]s.
Tsemenditehase rajas [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] äärde [[1870]]. aastal [[Kunda mõis]]nik [[John Girard de Soucanton]]. Algul koosnes tehas 17 niinimetatud [[pudelahi|pudelahjust]] ja [[klinkriveski]]st.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997">Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. [[Villem Raam]] (üldtoimetaja). Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1997. Lk 139</ref>
1882. aastal valmis 2 uue konstruktsiooniga alaliselt töötavat nn. Dietz-tüüpi klinkri põletusahju, millest on säilinud [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28729">{{kultuurimälestis|28729|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15) ja [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28730">{{kultuurimälestis|28730|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 2}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15). I ja II vabriku klinkripõletamise šahtahjud asusid Kunda jõe kaarjas järsakus. Säilinud 2 Dietz-ahjust, esimene asub kaldajärsaku loodenõlval, endiste pudelahjudega samas reas, teine kirdenõlval klinkriveski taga. Samal jõekääruga piirneval maa-alal asusid ka teised I vabriku aegsed tööstusrajatised (lisaks Dietz-ahjude korstendele end. klinkriveski ja sepikoda). Pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju korsten on üks pilkupüüdvamaid rajatisi Kunda vanalinna siluetis.
I tsemendivabriku peamiseks tehniliseks sõlmeks oli 5-korruseline jahvatusveski/[[Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone|klinkerveski hoone]]<ref name="KRR_28731">{{kultuurimälestis|28731|Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>. Veskihoone oli Kunda jõe orgu jõe suurima languse (kärestiku) alla, kus voolava vee energia oli suurim ja seda oli veski käivitamiseks lihtsam kasutusele võtta. Põletatud klinkri jahvatamine toimus veskihoones vertikaalsuunaliselt, kasutades spetsiaalseid veskikive. Algselt tarvitati klinkerveskis kogu tööprotsessi ajal veejõudu, töö toimus enam-vähem aastaringselt, kuid hiljem asendati jahvatuskivid kuulveskitega, kuna sel moel sai jahvatada peenemaks ja toota kõrgemat marki tsementi, kuigi kuulveskitega jahvatamine võttis esialgu rohkem aega kui kivipaaridega. Klinkerveski hoone oli jagatud suure kandevõimega puidust vahelagedega tehnoloogilisteks korrusteks, mis olid välja ehitatud vastavalt klinkri jahvatamise tehnoloogiale, kus veskisse sisenes tsemendi toore põletatud klinkri plonnidena ja väljus valmis tsemendina 10 puudastes (ca 160 kg) puittünnides.
1912. aastal moodustati aktsiaselts '''Port Kunda'''.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997"/> Samal aastal ehitati juurde kolmas tehas, millel oli kaks moodsat [[pöördahi|pöördahju]].▼
1880. aastate II poolel ehitas Kunda vabrik kahele varem rajatud Dietz-ahjule juurde veel 4 Dietz-ahju, tsemenditoodang kasvas 1880.-90. aastatel rohkem kui 2 korda. 1890. aastaks ulatus Kunda tsemenditehase toodang 113 00 tünnile, moodustades 10% Venemaa tolleaegsest tsemenditoodangust.
Aastatel 1885–1886 ehitati juurde [[Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone|tünnivabrik]]<ref name="KRR_28732">{{kultuurimälestis|28732|Kunda tsemendivabriku tünnivabrikuhoone}} (vaadatud 13.02.2020)</ref> ja [[saeveski]]. Tünnivabrik kujutas endast pikka madalat 1-korruselist paekivist hoonet, [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpuks töötas tünnivabrikus ja saeveskis ca 70 töölist .
1892. aastal koostati I vabriku rekonstrueerimise projekt, 1893. aastal ehitati tehasest läände juurde teine tehas, millel oli 45 meetri pikkune [[kuivatuskanal]] ja neli [[R-ahi|R-ahju]]. 1892. aastast juurutatud uuele tehnoloogiaga purustati paekivi killustikuks, siis kuivatati, jahvatati terapeeneks ja segati analoogselt ettevalmistatud saviga. Saadud segu jahvatati veelkordselt jahutaoliseks pulbriks, millest pressiti kuivplonnid.
II vabriku valmis põhiliselt 1898. aasta lõpuks ja alustas tegevust 1899. aasta algul. Uus tehas oli kaasaegsem nii tehnoloogialt kui ka seadmetelt, senine tooraine asendati [[lubjamergel]] [[lubjakivi]]ga.
▲1912. aastal moodustati aktsiaselts '''Port Kunda'''.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997"/> Samal aastal ehitati juurde kolmas tehas, millel oli kaks moodsat [[pöördahi|pöördahju]]. Sellega seoses ei olnud enam teist tehast vaja ja seal hakati järk-järgult tööd lõpetama. Kolmas tehas kasutas algselt kütuseks [[kivisüsi|kivisütt]], hiljem aga mindi täielikult üle [[põlevkivi]]le.
Tehase juurde tekkis Kunda tsemenditehase [[töölisasula]].<ref name="Eesti arhitektuur, 1997"/>
16. rida ⟶ 27. rida:
[[Eesti NSV]] ajal kandis tehas nime ''Punane Kunda''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.knc.ee/et/node/4120|Pealkiri=Kolmas tehas. AS Kunda Nordic Tsement|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Aastatel 1960–1965 tehast oluliselt laiendati ja rekonstrueeriti.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997"/>
1965. aastal suleti lõplikult kolmas tehas, neljas ehk kõige uuem ja siiani kasutuses olev tehas valmis neljas etapis ja lõplikult 1974. aastal.
1992. aastal võttis tsemenditehase tootmise üle vana ettevõte väliskapitali osalusega [[AS Kunda Nordic Tsement]]. AS Kunda Nordic Tsement tegutseb praeguseni.
==Muuseum==
{{Vaata| Kunda tsemendimuuseum}}
23. rida ⟶ 37. rida:
==Vaata ka==
*[[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]]
{{commonskat|Kunda cement factory}}
==Viited==
| |||