Uputus (Poola): erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1648]], kui suri [[Poola kuningas]] [[Władysław IV]], ei suudetud Poolas kohe uut [[monarh]]i valida ning riiki vapustas [[Ukraina]] [[kasakad|kasakate]] ülestõus [[hetman]] [[Bogdan Hmelnõtskõi]] juhtimisel. Et viimastel aastatel oli [[Poola Seim]] ajanud äärmiselt rahumeelset poliitikat, et piirata võimalikult palju kuningavõimu, siis oli Poola sõjavägi allapoole igasugust arvestust ning väikeHmelnõtskõi püsiarmeeülekaalukad purustativäed purustasid juba samal aastal Hmelnõtskõiväikese ülekaalukate vägede pooltpüsiarmee. Aasta lõpul valiti uueks kuningaks eelmise monarhi vend [[Jan II Kazimierz]], kes oli kogenud väejuht ja haritud mees. Ta suutiski kasakad ajutiselt tagasi lüüa, kuid seimi tegevus piiras tugevalt ta tegutsemisvabadust, nii et tal ei läinud korda korralikku armeed koguda. Kasakate võimu all oli sisuliselt kogu Ukraina ning seim, kuningas ja väejuhid vaidlesid üpris tulutult selle üle, mida ette võtta.

Ka [[1654]]. aastaks polnud suudetud kasakate mässu maha suruda ning see julgustas [[Moskva tsaaririik]]i Poola vastu sõtta astuma. (algasAlgas [[Kolmeteistkümneaastane sõda]]). Venelaste ülekaalukad väed sisenesid, kokkuleppel Hmelnõtskõiga, Ukrainasse ja [[Leedu Suurvürstiriik]]i. OlulisimPoola piirikindlusolulisim Poolapiirikindlus [[Smolensk]] langes peagi vene vägede kätte ning nende väed rüüstasid tugevalt Leedut. Poola oli võimetu midagi otsustavat selle vastu midagi otsustavat ette võtma, ehkki viimaks oli hakatud moodustama suuremaid väeüksusi.

Vene vägede kiire edu jahmatas aga [[Rootsi]]t, kes kartis, et Poola täieliku kokkuvarisemise korral haarab Venemaa [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul kiirelt ülemvõimu. Et seda takistada, otsustas kuningas [[Karl X]] enne ise kogu läänepoolse Poola vallutada. Rootsi väed liikusid [[1655]]. aastal [[Ees-Pommeri]]st ja [[Liivimaa]]lt [[Rzeczpospolita]] aladele ning vallutasid kiiresti enamiku Moskva vägede pooltvägedest alistamata jäänud aladest (nn [[Teine Põhjasõda]]). Karl kuulutas end ka ([[Radziwill]]ide toetusel) [[Leedu suurvürst]]iks. Aasta lõpuks olid poolakate kätte tähtsamatest linnadest jäänud vaid [[Lviv]] ja [[Gdańsk|Danzig]] (Gdańsk). Jan Kazimierz lahkus pagendusse [[Sileesia]]sse ja Poolat valmistuti juba laiali jagama (kuningatrooni pakuti seejuures [[Habsburgid]]ele).