Erinevus lehekülje "Lembit Koik" redaktsioonide vahel

Teksti täiendamine ja pildi lisamine
(Teksti lisamine)
(Teksti täiendamine ja pildi lisamine)
[[Fail:Lembit Koik.jpg|pisi|Lembit Koik]]
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane. Lõpetas 1947 Tartu 1. keskkooli (praegu [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]).
 
 
==Sportlase ja sporditegelasena==
Sportima suunas teda õpetaja [[Endel Arand]]. Tuli 1948–55 veepallis ÜSK ning [[Tallinna Dünamo]] meeskonnas 3 korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. 1950 Spartaki üleliiduliste meistrivõistluste pronks. Kuulus 1948–55 Eesti veepallikoondisse ning 1946–47 [[Tartu Spordiselts Kalev|Tartu Kalev]]<nowiki/>i korvpalli- ja jäähokimeeskonda.
 
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena. Oli 1960–65 [[Veepalliföderatsioon]]<nowiki/>i esimees, 1959–67 [[Jalgpalli- ja Jäähokiföderatsioon]]<nowiki/>i presiidiumi liige, 1989–98 Eesti spordiseaduse eelnõu töörühma juht, 1995 spordiseltsi [[Põhjakotkas]] asutajaid, volikogu esimees ja pikka aega juhatuse liige. Tegutses kohtunikuna (veepallis vabakategooria). Kuulus a-st 1985 Rahvusvahelisse Jalgpalliajaloo ja -statistika Föderatsiooni ([[ISSHS]]).
 
Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige (aastast 1958), auliige (1999). Oli [[Eesti Spordiajaloo Selts]]<nowiki/>i liige (aastast 1993), auliige (2002). [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalliliidu]] kuldmärk (2019, postuumselt). Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees ja [[VEKSA]] ühingu spordisektsiooni esimees.
 
==Poliitiline tegevus==
[[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] esindajana oli ta kutsutud 1987 [[Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu|Loominguliste Liitude Kultuurinõukokku]]. [[Loomeliitude ühispleenum]]<nowiki/>il 1.-2. aprillil 1988 tegi ta ettepaneku pöörduda ametlikult NSV Liidu peaprokuröri poole, et tunnistada Eestis 1941. ja sõjajärgsetel aastatel aset leidnud massiküüditamised ebaseaduslikuks ning tühistada nende aluseks olnud aktid.
 
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses.
4

muudatust