Erinevus lehekülje "Lembit Koik" redaktsioonide vahel

Teksti lisamine
(Teksti lisamine)
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane. Lõpetas 1947 Tartu 1. keskkooli (praegu [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]).
{{NPOV}}
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.
 
[[1952]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] juristina.
 
Töötas ajakirjanikuna1952–66 info- ja sporditoimetajana ning osakonnajuhatajana [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]]. Aastail 1967–1991 oli ajakirja [[Nõukogude Õigus]]/[[Eesti Jurist]] peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.
 
Aastatel 1966–1989 oli Lembit Koik bülletääni [[Nõukogude Õigus]] peatoimetaja ja 1990. aastal asutas ta ajakirja [[Eesti Jurist]], mille peatoimetajaks oli 1991. aastani. ENSV teeneline jurist (1983).
 
Ta oli aastailAastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.
 
==Sportlase ja sporditegelasena==
Sportima suunas teda õpetaja [[Endel Arand]]. Tuli 1948–55 veepallis ÜSK ning [[Tallinna Dünamo]] meeskonnas 3 korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. 1950 Spartaki üleliiduliste meistrivõistluste pronks. Kuulus 1948–55 Eesti veepallikoondisse ning 1946–47 [[Tartu Spordiselts Kalev|Tartu Kalev]]<nowiki/>i korvpalli- ja jäähokimeeskonda.
Sportlasena harrastas ta eeskätt [[veepall]]i; [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] meeskonnas tuli ta kolmel korral [[Eesti NSV]] meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.
 
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena. Oli 1960–65 [[Veepalliföderatsioon]]<nowiki/>i esimees, 1959–67 [[Jalgpalli- ja Jäähokiföderatsioon]]<nowiki/>i presiidiumi liige, 1989–98 Eesti spordiseaduse eelnõu töörühma juht, 1995 spordiseltsi [[Põhjakotkas]] asutajaid, volikogu esimees ja pikka aega juhatuse liige. Tegutses kohtunikuna (veepallis vabakategooria). Kuulus a-st 1985 Rahvusvahelisse Jalgpalliajaloo ja -statistika Föderatsiooni ([[ISSHS]]).
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.
 
Ta oli [[VEKSAEesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] ühinguliige spordisektsiooni(aastast esimees1958), jaauliige (1999). Oli [[Eesti Spordiajaloo Selts]]<nowiki/>i liige (aastast 1993), auliige (2002). [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalliliidu]] kuldmärk (2019, postuumselt). Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees ja [[VEKSA]] ühingu spordisektsiooni esimees.
 
==Poliitiline tegevus==
[[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] esindajana oli ta kutsutud 1987 [[Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu|Loominguliste Liitude Kultuurinõukokku]]. [[Loomeliitude ühispleenum]]<nowiki/>il 1.-2. aprillil 1988 tegi ta ettepaneku pöörduda ametlikult NSV Liidu peaprokuröri poole, et tunnistada Eestis 1941. ja sõjajärgsetel aastatel aset leidnud massiküüditamised ebaseaduslikuks ning tühistada nende aluseks olnud aktid.
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses. 2004 ilmus tema kirjutatud raamat "Balti kett".
 
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses. 2004 ilmus tema kirjutatud raamat "Balti kett".
 
1988. aasta oktoobris toimunud [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]] asutamiskongressil pidas Lembit Koik avakõne ja ka juhatas kongressi esimest istungit.
 
Rahvarinde lühiajaloo ning tema enda osalemise selles võtab kokku 2004 ilmunud raamat "[[Balti kett]]".
 
==Teosed==
{{viited}}Toimetas ja koostas spordiraamatuid, sh G. Kristjansoni raamatu "Eesti raskejõustiku ajaloost" (1973), tegi kaastööd kalendritele ja välismaa ajakirjandusväljaannetele.
 
"XVII olümpiamängud. Rooma" 1960 (1962, autoreid)
 
"Jalgpall. Minevikust tänapäevani" (1970, koostaja ja autoreid)
 
"Jääpall, jäähoki" (1977, autoreid)
 
Lühike spordiajalugu tutvustav sari "Sportiv Eesti" (1978–80, inglise, saksa, soome, vene ja eesti keeles)
 
"Olümpiamängud" (1980, autoreid)
 
"100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988" (1996, koostaja ja autoreid)
 
"Eesti sport läbi aegade" (1996, autoreid).
Ta oli aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
4

muudatust