Libertiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{liita|Libertiinid}}
'''Libertiin''' ([[ladina keel|ladina]] ''libertinus'') oli [[Vana-Rooma]]s [[orjus]]est [[vabakslastu]].
 
6. rida ⟶ 5. rida:
Et libertiinid eiravad ka [[seksuaalmoraal]]i, siis nimetatakse tavakeeles '''libertiiniks''' väga [[liiderlikkus|liiderlikku]] meest.
 
Esimesena kasutas libertiini mõistet prantsuse teoloog ja usupuhastaja [[Johann Calvin]] (1509–1564), kui ta kritiseeris ühte anabaptistide sekti, mis oli hüljanud mitmed ühiskondlikult olulised väärtused. Hiljem hakkas mõiste „libertiin“ märkima isikut, kes julgeb rikkuda institutsioonide poolt peale surutud moraali- ja ühiskondlikke norme. Libertiinide liikumine kujunes välja ja arenes peamiselt prantsuse kultuuriruumis. Selle liikumise tuntumad eestvedajad olid šveitsi päritolu jurist ja kalvinist [[Elie Diodat]] (1576–1661), õpetlane ja humanist [[Pierre Dupuy]] (1582–1651), kirjanik ja kuningas Louis XIV eraõpetaja [[François de La Mothe-Le-Vayer]] (1588–1672), raamatukoguhoidja ja teadlane [[Jacques Dupuy]] (1591–1656), matemaatik, filosoof, teoloog ja astronoom [[Pierre Gassendi]] (1592–1657), õpetlane ja raamatukoguhoidja [[Gabriel Naudé]] (1600–1653) ja aristokraat, revolutsiooniline poliitik, filosoof, kirjanik, vaba armastuse propageerija [[Markii de Sade]] (1740–1814). Erandina võib sellesse loetelusse lisada ka inglise okultisti, poeedi, maalikunstniku ja kirjaniku [[Aleister Crowley]] (1875–1947), kes sai tuntuks vabade seksuaalsuhete propageerijana.<ref>''Gordon, Alexander (1911). "Libertines" . In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. 16 (11th ed.). Cambridge University Press. p. 543.''</ref>
 
== Viited ==
[[Kategooria:Vana-Rooma]]
[[Kategooria:Moraal]]