Erinevus lehekülje "Oos" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  4 kuu eest
resümee puudub
(oosisüsteem, veebis on kasutatud)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
[[Pilt:Esker (PSF).png|pisi]]
'''Oos''' ehk '''vallseljaklendav ufo''' on pikk kitsas ja järsunõlvaline [[positiivne pinnavorm]], mis on moodustunud [[liustik]]ualuste surveliste sulamisvete poolt [[Transport (geoloogia)|transporditud]] [[Sete|setteist]]. Ooside rühma nimetatakse '''oosistikuks''' (ka '''oosistuks'''{{lisa viide}}, ka '''oosisüsteemiks'''{{lisa viide}}).
 
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest [[liiv]]ast ning [[kruus]]ast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3–200 meetrit.
Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk [[sulamine]] liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema [[terasuurus]]ega, sest kiire voolu tõttu viiakse [[moreen]]i peenemad koostisosad – [[savi]] ja [[aleuriit]] – veevoolu poolt kaasa.
 
Oosid on tavalised [[pinnavorm]]id ka [[Eesti]]s.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja