Erinevus lehekülje "Uute kivide kasvamine" redaktsioonide vahel

Täpsustasin raamatu sisu, korrigeerisin õigekirja, sõnastasin lauseid ümber.
P (pehmekaaneline > pehmes köites (vt https://termin.nlib.ee/view/3948))
(Täpsustasin raamatu sisu, korrigeerisin õigekirja, sõnastasin lauseid ümber.)
{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
{{Raamatu info
| kaane_pilt =
 
== Ilmumine ja vastuvõtt ==
"Uute kivide kasvamine" ilmus kirjastuses [[Eesti Raamat]]. Teos on pehmes köites, vihikuna. Raamatusselles on kolm [[Peeter Ulas]]e tušijoonistust. Kogus onja 74 luuletust., Kesknemis on 40 lühikesest tekstist koosnev sari "Seesama meri meis kõigis", kirjutatud aastatel [[1970]]–[[1972]]. Sellele eelneb valik tunduvalt varasemaid luuletusi aastatestajavahemikus [[1956|1956–]]–[[1959]] ja järgneb rida erinevas stiilis tekste aastatest [[1971]]–[[1974]]. "Seesama meri meis kõigis"Luuletused on lühendatudjaotatud kujulkolme taasavaldatudossa: valikkogus "Käoraamat" ([[1986]]) ja tervikkujul koondkogus "Kirjutatud" ([[2000]]).
 
# "Meel unus mägede taha" (kirjutatud aastatel [[1956]]–[[1959]]);
Segaste kirjastamisolude tõttu ilmus "Uute kivide kasvamine" peaaegu samaaegselt koguga "Ma vaatasin päikese aknasse" ja seda pandi vähem tähele. Kuigi keskne sari "Seesama meri meis kõigis" on silmanähtavalt iseseisev, ei tõstetud seda esile. Nenditi, et raamatus "jätkub vahekordade täpsustamine luule ja luuleainesega, tõdemine, et luule on kõikjal ja kõiges" ning et "poeedi enese isik, tema suhtumisväljendused ja hinnangud on taandunud, tungides vaid ajuti pinnale, andes aimu sisemistest liikumistest".<ref>Silvia Nagelmaa, "Kahest raamatust ja rohkemgi". ''Looming'' 1977, nr 9, lk 1572.</ref>
# teose keskne osa, 40 lühikesest tekstist koosnev sari "Seesama meri meis kõigis" ([[1970]]–[[1972]]);
# "Minul on pilliroost tiivad" ([[1971]]–[[1974]]).
 
"Seesama meri meis kõigis" on lühendatud kujul taasilmunud ka valikkogus "Käoraamat" ([[1986]]) ja tervikkujul koondkogus "Kirjutatud" ([[2000]]).
Aasta luuleülevaates kirjutas [[Karl Muru]], et Kaplinski luulele olevat omane "imeline kirgastumine ja rahu", nii et "tundub, nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja". Kaplinski pidavat "üldjoontes kinni oma programmist ja veendumusest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada". Seepärast olevatki luuletused "mõneti hajuvad", seal "pole teravaid kontuure, asjad kaotavad oma igapäevase kvaliteedi, kõik voolab, valgub kuhugi mujale, omandab viivuks kuju ning saab kohe millekski muuks, millel pole nimegi".<ref>Karl Muru, "Luuleaasta 1977 ehk nii palju värsse". ''Looming'' 1978, nr 3.</ref>
 
Segaste kirjastamisolude tõttu ilmus "Uute kivide kasvamine" peaaegu samaaegseltsamal kogugaajal kui kogu "Ma vaatasin päikese aknasse", jamistõttu sedasai pandiesimene vähem tähelevastukaja. Kuigi teose keskne sariosa "Seesama meri meis kõigis" on silmanähtavalt iseseisev, ei tõstetud seda"Uute kivide kasvamist" esile. Nenditi, et raamatus "jätkub vahekordade täpsustamine luule ja luuleainesega, tõdemine, et luule on kõikjal ja kõiges" ning et "poeedi enese isik, tema suhtumisväljendused ja hinnangud on taandunud, tungides vaid ajuti pinnale, andes aimu sisemistest liikumistest".<ref>Silvia Nagelmaa, "Kahest raamatust ja rohkemgi". ''Looming'' 1977, nr 9, lk 1572.</ref>
[[1985]]. aastal ilmus [[Kanada]]s kirjastuses [http://www.barbarianpress.com/ Barbarian Press] ingliskeelne valikkogu "The Same Sea in Us All" (tõlkinud [[Sam Hamill]]), mille pealkirjaks on "Uute kivide kasvamises" ilmunud keskse sarja pealkiri. Tänu sellele raamatule on sarja nimiluuletus Kaplinski rahvusvaheliselt tuntumaid tekste.
 
Aasta luuleülevaates kirjutas [[Karl Muru]], et Kaplinski luulele olevat omane "imeline kirgastumine ja rahu", nii et "tundub, nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja". Kaplinski pidavat "üldjoontes kinni oma programmist ja veendumusest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada". Seepärast olevatki luuletused "mõneti hajuvad", sealnendel "pole teravaid kontuure, asjad kaotavad oma igapäevase kvaliteedi, kõik voolab, valgub kuhugi mujale, omandab viivuks kuju ning saab kohe millekski muuks, millel pole nimegi".<ref>Karl Muru, "Luuleaasta 1977 ehk nii palju värsse". ''Looming'' 1978, nr 3.</ref>
 
[[1985]]. aastal ilmus [["Seesama meri meis kõigis" Kanada]]s kirjastuses [httphttps://www.barbarianpress.com/ Barbarian Press] ingliskeelneka valikkoguinglise keelde tõlgituna (pealkirjaga "The Same Sea in Us All", (tõlkinud [[Sam Hamill]]), mille pealkirjaks on "Uute kivide kasvamises" ilmunud keskse sarja pealkiri. Tänu sellele raamatule on sarja nimiluuletus Kaplinski rahvusvaheliselt tuntumaidkõige tuntum tekstetekst.
 
== Autori selgitusi ==
Reisikirjas "Kevad kahel rannikul" ([[2000]]) seletab Kaplinski, et luuletuselluuletustel sarjas "Seesama meri meis kõigis" olevaton naturalistlik sünnilugu. Selle algus olevat laenatud [[okeanograafia|mereuurija]] [[Hans Hass]]i raamatust "Me tuleme merest", kus väidetakse, et kõigi [[elu]]solendite [[veri]] on pärit muistse [[ookean]]i [[vesi|veest]] ja onvere keemiliseltkeemiline koostiseltkoostis on praegugi sellelesarnane sellega, mis oli muistsel lähedaneveel. Kaplinski kirjutab: "Primitiivsete mereolevuste "[[vereringeelundkond|vereringe]]" oli lahtine. Ehituselt olid nad nagu lahtised torud: ühest otsast tõmmati veevooluga sisse toitu, teisest heideti eemale ülejäägid ja laguproduktid. [[Evolutsioon]]is toru sulgus, muutus kinniseks, sellel ei olnd enam otseühendust [[keskkond|väliskeskkonnaga]]... Kuid midagi algse ookeani veest kanname ikka endas, meie [[erütropoees|erütrotsüüdid]] ja muud verelibled ujuvad vedelikus, mis on keemiliselt koostiselt sarnane muistse mereveega."<ref>Jaan Kaplinski, ''Kevad kahel rannikul''. Tallinn, 2000, lk 31-32.</ref>
 
== Luuletused ==
399

muudatust