Brussilovi operatsioon saavutas oma esmase eesmärgi, sundides Saksalsisakslasi peatama oma rünnakut Verdunile ning saatma jõude itta. Läbimurre murdis samuti Austria-Ungari armmearmee, mis kandis kõige rohkem kaotusi. Hilisemates lahingutes pidid Austria-ungariUngari armeed aina rohkem lootma Sakslastesakslaste toetusele, et saavutada sõjalist edu.
Rünnaku algne edu veenis Rumeeniat liituma sõjaga antantiAntlandi poolel, kuigi see lõppes Rumeenia jaoks sellega, et Sakslasedsakslased vallutasid suurema osa Rumeeniast 1916 aasta lõpuks.
Brussilovi läbimurde jooksul kandis Venemaa kaotusi suurusjärgus 500 000 – 1 000 000 sõdurit. Austria-Ungari 616 000 ning Saksamaa 148 000 sõdurit. BrusiloviBrussilovi läbimurret loetakse üheks letaalsemaks ofensiiviks maailma ajaloos.
Brussilovi läbimurre, mida juhtis Brussilov isiklikult, edenes väga hästi, kuid suurem kampaania, kus Brussilovi plaan pidi olema kõigest peibutuseks, kujunes Vene armeele saatuslikuks, Everti saamatuse tõttu, ning Vene armee ei olnud peale BrusiloviBrussilovi Läbimurretläbimurret enam sarnast operatsiooni võimeline kordama. Paljud ajaloolased väidavad, et armee poolt kantud kaotused selles kampaanias, viisid armee kokkuvarisemiseni järgneval aastal.
Läbimurde taktikad mängisid hiljem suurt rolli varajsesvarajases saksa Blitzkriegi taktikas teiseTeise maailmasõja ajal, ning samuti hilisemates rünnakutes Nõukogude Liidu ja Lääne Liitlaste poolt, ning arenes hiljem moodsaks soomusväe taktikaks.
