Brussilovi läbimurre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
Ekiir (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
4. rida:
 
==Eellugu==
Chantilly Lepingu (Detsember 1915) kohaselt leppisid kokku Venemaa, Prantsusmaa, Britannia ja Itaalia üheaegsetes rünnakutes Keskriikide vastu 1916.a suvel. Venemaa tundis ennast kohustatuna saatma oma sõdureid võitlema Prantsusmaale ja Makedooniasse (enda soovide vastaselt) ja ründama Ida rindel, lootuses saada lisa Laskemoonalaskemoona Britannialt ja Prantsusmaalt.
Märts 1916 algatasid venelased katastroofilise rünnaku, Narači järve ofensiivi, Vilniuse lähedal. Kus venelased kandsid sakslastega võrreldes 5 korda suuremaid kaotusi. Rünnak toimus Prantslasteprantslaste soovil,. Kindral Joseph Joffre lootis, et sakslased saadavad rohkem jõude itta, selle asemel et neid kasutada Verduni lahingus, mis algas 1916.a Veebruarisveebruaris.
Stavka kohtumisel 1916.a Aprillis, kus osalesid vanem ohvitseridvanemohvitserid ja tsaar Nikolai II, esitles oma plaani Kindral Brussilov. Kus ta pakkus välja massilist ofensiivi Edela rindel Austria-Ungari jõudude vastu Galiitsias. Plaani eesmärgiks oli vähendada survet Prantsuse ja britiBriti armeedel, kes võitlesid Prantsusmaal, ja Itaalia armeel piki Isonzo rinnet, ning võimalusel Austria-Ungari sõjast välja lüüa. Kuna austriaAustria armee oli hõivatud Itaalias, oli Venelastelvenelastel Galiitsia sektoris suur arvuline ülekaal.
 
 
===Plaan===
Kindral Alexei Evert, Venemaa Lääne armee grupi komandör eelistas kaitsvat strateegiat, ning oli vastu brusiloviBrussilovi plaanile. Tsaar [[Nikolai II]], kes oli armeed isiklikult juhtima hakanud septembris 1915, kiitis aga Brussilovi plaani heaks. Eesmärkideks oli vallutada Koveli ja Lvivi linnad. Kuigi stavkaStavka kiitis Brussilovi plaani heaks, siis tema soov saada toetavaid rünnakuid naaberrinnetel lükati tagasi.
 
===Pealetungi ettevalmistused===
Surve Lääne liitlastelt sundis Venelasivenelasi ettevalmistustega kiirustama. Brussilov kogus kokku 4 armeed, kokku 40 jalaväe diviisi ja 15 ratsaväe diviisi. Tema vastu oli Austerlasteausterlaste 39 jalaväe diviisi ja 10 ratsaväe diviisi, formeeritud kolme kaitse liini. Brussilov teades, et ta ei saa palju tugevdusi, liigutas oma reservid eesliinile. Ta kasutas neid, et kaevata kaevikuid(300*90m) piki eesliini. Need pakkusid sõduritele kaitset ja varjasid neid Austerlasteausterlaste vaatluse eest. BrusilovBrussilov valmistus üllatus rünnakuksüllatusrünnakuks mööda 480km pikkust rinnet. Stavka tungivalt soovitas tal oma ründe joontründejoont lühendada, kuid BrusilovBrussilov jäi oma plaanile kindlaks, ning stavkaStavka andis järele.
 
==Läbimurre==