Arvsõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 88.195.194.44 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mardus.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
'''Arvsõna''' väljendab [[asi|asjade]] kvantitatiivseid [[tunnus]]eid, põhiliselt [[arv]]u või [[järjekord]]a ning vastab küsimustele ''mitu? mitmes?''
Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas [[sõna]] või [[number|numbriga]]. <ref name="Sõnaliigi õppevahend">Sõnaliigi õppevahend, TÜ vormiõpetuse kursuse õppematerjal (kasutatud kirjandus "Kirjanduse" all)</ref>
 
==Jagunemine==
4. rida ⟶ 6. rida:
Vastavad küsimusele ''mitu?'', nt ''kolm, tuhat''. Põhiarvsõnad esinevad tavaliselt [[nimisõna]] ees, nt ''kaks koera'', harvem ka järel, nt ''aastat viis tagasi, minutit kümme varem''. Arvsõnad võivad esineda ka koos [[asesõna]]ga, nt ''need kolm läksid edasi''. Võimalik on ka arvsõna omaette esinemine, nt ''alles alla kahekümne, aga juba kuraasi täis''. Erialatekstis esinevad arvsõnad nn abstraktsete arvudena, nt ''kaks korda kaks võrdub neli''.
Struktuuri alusel on olemas lihtpõhiarvsõnad, nt ''viis, kümme'', ja liitpõhiarvsõnad, nt ''viisteist(kümmend), kakskümmend, kuussada'' – see jaotus tugineb kokku-lahkukirjutamise traditsioonil.
[[süntaks|Süntaktiliselt]] käituvad põhiarvsõnad [[substantiiv]]ide sarnaselt. [[nimetav kääne|Nominatiivis]] põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes [[laiend]]ilt [[osastav kääne|osastava]] vormi, nt '''''kaks''' poissi'' (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); [[obliikvakääne|obliikvakäänetes]] on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt '''''kahele''' poisile, '''kahest''' poisist''. <ref name="Sõnaliigi õppevahend">Sõnaliigi õppevahend, TÜ vormiõpetuse kursuse õppematerjal (kasutatud kirjandus "Kirjanduse" all)</ref>
 
===Järgarvsõnad e ordinaalid===