|
Temperat on kasutanud sellised tuntud kunstnikud nagu [[Michelangelo]], [[Piero della Francesca]] ja [[Ghirlandaio]].
== Ajalugu ==
Tempera maali on leitud Egiptuse varajastelt sarkofaagikaunistustelt. Paljud Fayumi muumiaportreed kasutavad temperat, mõnikord kombineerituna enkaustikuga.
Sellega seotud tehnikat on kasutatud ka iidsetes ja varakeskaegsetes maalides, mida on leitud mitmetest India koobastest ja kivilõigatud templitest. Temperaumi abil loodi kvaliteetne kunst Baghi koobastes 4. ja 10. sajandi lõpupoole ning 7. sajandil Rissa Chhaya kaljupaigas Orissaares.
Temperas loodi 3. sajandi Dura-Europos sünagoogi seinamaalingud.
Kunstitehnika oli tuntud klassikalisest maailmast, kus see näib olevat üle võtnud enkastilise maali [vajalik tsitaat] ja see oli Bütsantsi maailmas ning keskaja ja varase renessansi Euroopas peamine paneelimaali ja valgustatud käsikirjade meedium. Tempera maal oli pea iga maalija peamine paneelimaalija Euroopa keskaja ja varase renessansi perioodil kuni 1500. Näiteks näiteks Michelangelole omistatud enamus säilinud paneelimaale teostatakse munatemperas, erandiks on tema Doni Tondo, mis kasutab mõlemat temperat ja õlivärv.
Õlivärv, mis võis olla pärit Afganistanist 5. ja 9. sajandi vahel ja keskajal rännanud läände , asendas lõpuks tempera. Õli asendas tempera kui peamist keskkonda, mida 15. sajandi jooksul Põhja-Euroopa varajases Hollandi maalikunstis kunstiteoste loomiseks kasutati. Umbes 1500. aastal asendas Itaalias tempera õlivärv. 19. ja 20. sajandil esines Lääne kunstis temperatuuri tehnika vahelduvat taaselustamist, seda eelrefaeliitide, sotsialistide ja teiste hulgas. Tempera maali kasutatakse jätkuvalt Kreekas ja Venemaal, kus see on õigeusu ikoonide traditsiooniline meedium.
==Kasutatud allikad==
* Kunstileksikon, Tallinn, 2001, lk 431
* Silmaringi teatmik – Kunst, Varrak, Tallinn, 2007, lk 498
*Inglis keelne Vikipeedia
[[Kategooria:Maalikunst]]
| 