Redaktsioon: 3. veebruar 2021, kell 13:56 redigeeri Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust P +pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. veebruar 2021, kell 14:47 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ega pööra sellele tähelepanu. Hingamist juhib tahtele allumatu ajuosa. Tugev väsimus ja pikaajaline umbses, tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Inimene ise ei pruugi seda märgatagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinnalihaseid krambitaoliselt kokku tõmbuma. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamise ülesanne ongi kanda hoolt selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku ja jahutada aju. Peale selle annab organism haigutamisega märku, et saabumas on uneaeg või et aken tuleks tuulutamiseks avada. <ref>{{Raamatuviide\|pealkiri=Miljon miksi\|aasta=2010\|koht=Tallinn\|kirjastus=TEA\|lehekülg=77\|keel=Eesti}}</ref> Pole olemas poolikut haigutust ja haigutust ei ole võimalik kinni hoida või alla suruda. Keskmiselt kestab üks haigutus umbes kuus sekundit.

Haigutamine: erinevus redaktsioonide vahel