Sonett: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tegin kirja vea korda
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Eemaldatud muudatus 5813587, mille tegi Getscammed10000 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
1. rida:
'''Sonett''' ([[itaalia keel|itaalia]] sõnast ''sonetto'' 'lauluke') on [[luulevorm]], mis pärineb [[keskaeg]]sest [[itaalia]] [[kirjandus]]est. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 [[värsirida]].
Selveri liha konservo[[värsirida]].
 
Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad [[stroof]]idesse. Algselt olid nendeks [[oktett (värsivorm)|oktett]] ja [[sekstett]] (8+6 värssi), hiljem lagunesid need [[katrään]]ideks (nelikvärsid, 4+4) ja [[tertsett]]ideks (kolmikvärsid, 3+3) või [[distihhon]]ideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3).
(3+3).
 
Klassikalistes itaalia sonettides kasutati värsimõõduna traditsiooniliselt 11-silbikut. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides (sealhulgas eesti luules) kasutatakse selle vastena tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud.
värsimõõdud.
 
Peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka kindel [[riimiskeem]], sisuline struktuur jpm. Soneti ülesehitus pidi olema ühtne. Traditsiooniliselt pidi soneti keel olema kõlav, puhas, selge ja sünonüümirikas. Tänapäeval peetakse kõigist nõuetest siiski harva kinni, enam harrastatakse vabamaid ja vähem nõudlikke sonetivorme.
 
==Soneti liigid==