Erinevus lehekülje "Eesti Haigekassa" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Esimeseks haigekassaks Eestis peetakse 23. juunil 1913 Sindi kalevivabriku (endise nimega Wermann ja Poeg) juures asutatud haigekassat. Järgnesid [[Balti Puuvilla Manufaktuur]]i, [[Volta]], Wiegandi ja Lutheri tööstuse ja Tallinna Linna Haigekassa. 1915. aastaks oli haigekassasid juba 33 ning 1923. aastal loodi [[Eesti Haigekassade Liit]].
 
Enne [[Nõukogude okupatsioon]]i 1940. aastal oli tervishoiusüsteem Eestis võrreldav muude [[Lääne-Euroopa]] riikide tervishoiukorraldusega. Peale okupeerimist võeti kasutusele nõukogulik Semaško süsteem, mille järgi rahastati tervishoidu [[riigieelarve]]st ja seda juhtis valitsus tsentraliseeritult.; [[Erasektorerasektor]] puudus. Kõigil [[kodanik]]el oli vaba juurdepääs tervishoiuteenustele, mida osutasid palgalised riigitöötajad. Meditsiinitöötajate tehniline ettevalmistus ja tervishoiuteenuste kvaliteet ning kättesaadavus olid tollaste olude järgi rahuldavaks hinnatud.
 
[[1990]]. aastal tegi [[Eesti Vabariigi valitsus]] otsuse kindlustusmeditsiini rakendamiseks ning [[1991]] võeti vastu ravikindlustuse seadus. Reformide eesmärk oli sisse seada rahastamine solidaarse tervisekindlustuse kaudu ning soodustada detsentraliseerimist.
399

muudatust