Tervisekassa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida:
* oma tegevusvaldkonna [[õigusakt|õigusaktid]]e ja [[välisleping|välislepingute]] kooskõlastamine;
*inimestele võimalike terviseprobleemide tekkimise ja lahendamise korral turvatunde pakkumine.
Haigekassa toimib [[solidaarsus]]e põhimõttel. Vajaliku ravi saavad kõik kindlustatud isikud, sõltumata nende maksudest tulenevast rahalisest panusest maksudena.
 
Eesti ravikindlustussüsteem järgib rahvusvaheliselt heaks kiidetud põhimõtteid. Ravikindlustus peab:
30. rida:
 
==Eelarve==
Haigekassa eelarve peamine tulu on [[sotsiaalmaks]]u [[ravikindlustus]]e osa. Selle allika pikaajalist kestlikkust on seatud kahtluse alla (2010. aasta jätkusuutlikkuse aruanne). Haigekassa kõige suuremad kulud puudutavad [[eriarstiabi]] ja [[üldarstiabi]], sellele järgnevad [[töövõimetushüvitis]]te väljamaksed ning ravimite kompensatsioonid. Täpse ülevaate kuludest saabannab iga-aastasestaastane [[majandusaasta aruanne|majandusaasta aruandest]].<ref name="jXIVR" />
 
==Struktuur==
Haigekassas on 21 osakonda, mille tööga saab lähemalt tutvuda haigekassaHaigekassa [https://www.haigekassa.ee/haigekassa/eesti-haigekassa#tab-tootajate-kontaktid kodulehel]. Haigekassa osakonnad paiknevad Tallinnas (Lastekodu 48), Tartus (Põllu 1A), Pärnus (Suur-Jõe 63) ja Jõhvis (Nooruse 5).
 
Eesti Haigekassas töötab 31.12.2018 seisuga 185 töötajat.
86. rida:
* sotsiaalministeerium ja teised riigiasutused, näiteks [[Terviseamet]], [[Ravimiamet]], [[Sotsiaalkindlustusamet]], [[Tervise Arengu Instituut]].
 
Paljude partneritega, nagu tervishoiuasutused, on haigekassaHaigekassa ka lepingulistes suhetes. Lepingud sõlmitakse kord kvartalis ning nende rahaline maht varieerub. Lepingupartnerite nimekiri ja info lepingute mahu kohta on avalikustatud haigekassaHaigekassa kodulehel.
 
==Sümboolika==