Patt Uues Testamendis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
See artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli kursuse Uue Testamendi sissejuhatus raames Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P toim + Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
[[Fail:Bellini, Giovanni ~ Christ's Blessing, 1460, wood, Musée du Louvre at Paris.jpg|pisi|473x473px|Bellini, Giovanni Christ's Blessing, 1460]]
[[Uus Testament]] jätkab [[judaism]]
▲[[Uus Testament]] jätkab [[judaism]]<nowiki/>i traditsiooni, kus sõna ''[[patt]]'' tähistab tegevust või hoiakut, mis on Jumalaga vastuolus. Lähtuvalt Jumala armust inimkonna vastu, on Jumala käskude hulgas ''armasta oma ligimest''. Sellest tulenevalt on ka patt teise inimese vastu, patt Jumala enda vastu. Mõistete ''patt'' ja ''patustaja'' kohta saab eristada kolme (osaliselt kattuvat) suhtumist: 1. patt kui individuaalne väärtegu; 2. inimene, kes elab kuuletumata Jumala tahtele ja patustab regulaarselt; 3. patt kui teatav Jumalale vastanduv jõud, mis inimesi vallates muudab nad patustajateks.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=40}}</ref>
[[Vana Testament|Vanas Testamendis]] on oluline ja selge eristus tahtliku ja teadvustamata üleastumise vahel. Uue Testamendi autorite poolt selline rõhuasetus puudub. Lisaks eristavad [[juudid]] pattu Jumala ja pattu kaasinimese vastu. Ka see erisus Uues Testamendis puudub või esineb ähmaselt (Lk 15:18, 21 – koju naasnud poeg oma isale: ''olen'' ''pattu teinud taeva vastu ja sinu ees''). Uues Testamendis puudub ka patu n-ö raskusastme eristus, st pattu kui sellist ei liigitata suuremaks või väiksemaks patuks.<ref name=":2"
==
Uues Testamendis on kasutatud rohkem kui 30 [[Vanakreeka keel|kreekakeelset]] sõna, mida saab seostada mõistega patt. [[Paulus]] kasutab neist vähemalt 24.<ref name=":1"
''1. Hamartia'' (ja tuletised samast tüvest), tõlgitakse ''patt, patustama, patustajad''
Kõige üldisema tähendusväljaga terminid. Juba paganlikus keskkonnas oli kreekakeelne ''hamartia'' laia tähendusega. Varajases kreeka kirjanduses võis sõna ''patt'' viidata peaaegu igasugustele eksimustele (nt odaga märgist mööda viskama, tegema rituaalsel ohverdamisel protseduurilise vea, teist inimest kahjustama või austust mitte üles näitama). Hilisemas [[Antiikfilosoofia|kreeka
''2. Paraptōma'', ''parabasis'' vastavalt ''üleastumine. S''õna viitab individuaalsele teole (nt Mt 6: 14-15; Rm 5:15-20; Rm 4:15; Gl3: 19; Hb 9: 15).
23. rida ⟶ 22. rida:
6. ''Kakia'' ja ''ponēros'' kui ''pahelisus'' ja ''kurjus'' (nt 1Pt 2:6). ''Ponēros'' esineb sagedasti evangeeliumites (nt Mt 5:11, 37, 39, 45).
7. ''Opheiletēs'' kui ''võlglane''. Vahel on sama sõna ja samatüvelist verbi kasutatud ka viidates sõnale kui ''võlg'' Jumala või naabri ees (seotuna ''üleastumisega'') (nt Mt 6:12, Lk 11:4, 13:4). Seesugune kasutus tuleneb [[Aramea keel|aramea]] ja hilisemast [[heebrea keel]]
==
Uues Testamendis on läbiv judaismist pärinev arusaam, et varem või hiljem patustavad kõik inimesed. Paulus väidab, et ''kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest'' (Rm 3:23) ja viitab tagasiulatuvalt inimese [[Pattulangemine|pattulangemise]] lätetele: ''Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud'' (Rm 5:12).
Üleüldine patune olek avaldub ka [[Meieisapalve|Meie Isa palve]]<nowiki/>s: ''Ja anna meile andeks meie <u>võlad</u>, nagu meiegi andeks anname oma <u>võlglastele</u>'' (Mt 6:12) ning ''anna meile andeks meie <u>patud</u>, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile <u>võlgu</u>!'' (Lk 11:4).
Kõik neli [[evangeelium]]
Antud näited ei täpsusta, mis moel on patustatud, kuid neid on vaadeldud individuaalsete väärate mõtete või tegudena. Patu individuaalsest olemusest tulenevalt on pattu võimalik kahetseda. Andeks on võimalik saada igasugune patt, seejuures on ainsaks erandiks [[Püha Vaim]]
=== Andestus ===
Levinud vaade judaismisiseselt oli, et pattu või üleastumist tuli lunastada [[Toora|Heebrea Piiblis]] vastavatele nõuetele, vastasel korral saabus karistus. Karistus võis saabuda nii selles elus haiguse, kannatuste või surma näol, aga ka saabuvas elus. Sama lähenemine omastati ka (osade) kristlaste poolt.<ref name=":2" /> [[Moosese seadus|Moosese
Ehkki vastavalt oma ajastu kontekstile toob Jeesus näite [[Ohverdamine|ohverdamistest]] (Mt 5: 23-24), siis edasine arusaam [[kristlus]]
Uue Testamendi autorid uskusid, et Jeesus tuli inimesi nende patust päästma, seega patu n-ö üleandmiseks oli vajalik usk Jeesusesse (nt Jh 1:29; Mt 1:21).<ref name=":2" /> Need, kes on võtnud Jeesuse vastu oma ellu, on patuta (Jh 15:22, 24) ja Jumala omaks võtmine puhastab (1Jh 3:6). Üksteist armastades, on Jumal meie sees ja saab meis endis täiuslikuks (1Jh 4:12) ning aitab viimsel kohtupäeval (1Jh 4:17).<ref name=":3" />
=== Pöördumisejärgne patt ===
Uues Testamendis pole välja toodud süsteemset seletust, mis juhtub [[Lunastus Uues Testamendis|lunastatuga]] [[Pöördumine|
-
- Ka Apostlite tegude raamatus viidatakse üldiselt pöördumisele endale, mitte ristimisjärgse üleastumise parandamisele
Judaismis oli patukahetsus, selle hüvitamine ja ohvrianni toomine üleastunutele väga suur ja oluline teema. Ohvrianni toomine oli rutiinne tegevus ka muidu eeskujulikele ja harva [[Moosese seadus|
▲1. õpetuse enda idealistlik olemus ehk rõhk oli asetatud täiuslikule eluviisile; seega kristlaste endi üleastumise teemale tähelepanu eriti ei pööratud
▲2. enamik neist eeldas [[paruusia]]<nowiki/>t ehk Jeesuse taastulekut; seega puudus motivatsioon tegeleda eksiteele sattuvate koguduse liikmetega
[[Kiri heebrealastele|Kirjas Heebrealastele]] seisab, et pärast pöördumist pattu teinutele pole andestust (Hb 10:26-27), mida saab seletada Jeesuse ühekordselt toodud ohvriga: ''on ta üheks korraks aegade lõpul ilmunud, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu'' (Hb 9:26).
58. rida ⟶ 55. rida:
Sajandite möödudes oli keeruline korduva andestuse eitamist jätkata, seda ka tahtlike pattude puhul. Sellest tulenevalt oli kristluses [[Antiikaeg|antiigi]] lõpus ja läbivalt [[Keskaeg|keskaja]] jooksul just patulunastuse riitustel oluline roll.<ref name=":2" />[[Fail:Hieronymus Bosch - The Garden of Earthly Delights - The Earthly Paradise (Garden of Eden) (cropped).jpg|pisi|562x562px|Hieronymus Bosch - The Garden of Earthly Delights - The Earthly Paradise (Garden of Eden) (cropped)]]
==
=== Jeesus ja juudi eetika ===
Jeesuseaegses Iisraelis oli Seaduse tõlgendamine erinevate juudi sektide/parteide hulgas väga oluline tegevus. Tõlgendusvormide varieeruvuse ilmekaks näiteks on kategooriline erinevus [[variserid]]
Variserid aga nägid vajadust Seaduse toomises kaasaja konteksti ja arvestada toimuvaid muudatusi Seaduse tõlgendamisel. Selle tulemusel tekkis ''[[halakah]]'' (mitm ''hakakohth''; heebr sõnajuur ''hlk'' ´kõndima´) ehk variseride poolt [[Toora]]
Jeesuse suhtumine siin sarnaneb saduseridele: ta ei järgi variseride suulist traditsiooni. Evangeeliumites vaidlustab ta paljusid nende seisukohti, eriti [[sabat]]
Jeesus järgis oma tegevuses mitte välistamise vaid väljapoole suunatud liitva osaduse põhimõtet ja sealt tulenes ka suhtlemine ühiskonna silmis patustega. Ta ei näinud pühaduse saavutamist ''halakoth'' stiilis piirava kaitsehoiakliku käitumisega. Tema taotlus polnud Seadust kehtetuks tunnistada - see oli tema viis Seadust tõlgendada püüdes näha selle sügavamat olemust.<ref name=":4" /> Mt 5: 17: ''Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või [[Prohvet]]
Jeesuse suhtumine Seadusesse: Mk 12:28-31 ja Mt 22:36-40, kus ta esimeseks ja kõige tähtsamaks seaduseks tõstab armastuse ainujumala Issanda vastu ja kohe selle järel armastuse ligimese vastu – nimetades neid suurimaks seaduste hulgas. Mt 22:40: ''Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.'' Heebrea Piiblis esineb antud mõte [[Kolmas Moosese raamat|
Võrreldes Markuse omaga toob Matteuse evangeeliumi autor rõhutatult esile Jeesuse seostamise Toora õpetuse ja selles kirjutatuga. Seejuures on oluline, et Mt portreteerib Jeesust ühtlasi kui [[Messias|messiaanlikku]] Toora tõlgendajat – ta mitte ainult ei tulnud Toorat täitma vaid nõuab oma järgijatelt isegi rohkemat kui Seaduses nõutud (Mt 5:17-20). Määrav seejuures läbivalt Mt juures on aga Jeesuse suhtumine, mis näitab, et ta kuulutab enda nägemuse järgi Toora n-ö tõelist olemust. Kui variserid Jeesust kritiseerivad, kuna ta einestab koos maksukogujate ja patustega, vastab Jeesus: ''Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid halastust! (*Ho 6:6) Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!'' <ref
[[Fail:Meal house simon pharisee xil2 hi.jpg|pisi|425x425px|Söömaaeg variser Siimoni juures ]]
=== Jeesus ja Patused ===
Jeesust nimetati patuste sõbraks (Mt 11:19 – Lk 7:34) ja ka (meeleparandusele) kutsuma tuli ta just patuseid (Mt 9:13 = Mk 2:17 = Lk 5:32). [[Ristija Johannes]]
[[Sünoptilised evangeeliumid|Sünoptilistes evangeeliumites]] moodustavad tollimaksukogujad kindla grupi, kes kehastavad patuseid. Tollimaksukogujatega seostatakse ka prostituute (Mt 21:32). [[Luuka evangeelium]]
Evangeeliumid esitavad Jeesuse läbikäimist patustega kui midagi, mis pälvis kriitikat ja pahameelt (Mt 11:19, Mk 2:16). Kõige tõenäolisem on, et Jeesuse süü seisnes selles, et teda mõisteti viisil, et isegi kõige nurjatumad patustajad, kes Jeesust järgima hakkasid, said Jumala poolt omaks võetud ning neilt ei nõutud Seaduses ettenähtud teguviise, millega omale lepitus välja teenida.<ref name=":5" />
84. rida ⟶ 80. rida:
==== Jeesuse suhtumine patustesse ====
Jeesuse silmis ''õige
==
[[Algkristlus|Varajased kristlased]] määratlesid kõiki mittekristlasi patusteks selle sõna halvimas tähenduses, sest nende nägemus nn universaalsest patust oli radikaalsem kui Jeesuse enda oma – kõik, kes olid nn kadunud oma olemuselt, st polnud Jeesust enda jaoks leidnud, olid patused.<ref name=":5" />
▲- Neid, kes ei uskunud Jeesusesse käsitleti kui patuseid (Jh 8:21-24; 16:8-9)
▲- Rm 5:8: mõeldakse patuste all mittekristlasi või kristlasi enne pöördumist: /…/ ''Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.''
▲- Jk 5:20: patuse hinge saatus on surm juhul kui ta ei pöördu
▲- Need, kes osalesid Jeesuse surma saatmisel kirjeldatakse kui patuseid (Mt 26:45 = Mk 14:41 = Lk 24:7; Hb 12:3)
Apostlite tegude raamat ei sisalda sõna ''patune,'' kuid kahetsus patust vabanemiseks ja andeks saamine on seotud ristimisega kristlusesse. See on vajalik nii juutide kui ka paganate puhul.
104. rida ⟶ 96. rida:
[[Fail:Bartolomeo Montagna - Saint Paul - Google Art Project.jpg|pisi|Bartolomeo Montagna - Püha Paulus|471x471px]]
==
Paulus ei sõnasta selgelt patu mõistet, kuid näeb seda eelkõige süüteos Jumala, mitte niivõrd kaasinimeste vastu (vrdl Rm 8:7; 1Kr 8:12). Pauluse kohaselt takistab patt osadust Jumalaga ning patu teadvustamise ja likvideerimisega tuleb tegeleda, vastasel juhul seisab inimene vastamisi moraalse aru andmisega (Rm 2:16; 1Kr 4:5; 2Kr 5:10).
Pauluse valdav suhtumine patusesse olekusse ei ole pessimismi suunatud vaid pigem vastupidise esile toomine, väites, et usu kaudu Kristusesse pole tarvis inimesel midagi karta ei siin ega ka järgnevas maailmas. Rm 5 juhib Paulus tähelepanu, et nii nagu [[Aadam]
Põhiliselt tegeleb Paulus patu problemaatikaga [[Pauluse kiri roomlastele|Kirjas Roomlastele]], milles esinev patuga seostuvate sõnade kontsentratsioon ületab kõik teised Uue Testamendi kirjakohad.<ref name=":1" />
129. rida ⟶ 121. rida:
=== Jumala roll inimese üleastumistes ===
Pauluse kohaselt Jumal ise taotles [[universaalpatt]]
''Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada'' (Rm 11:32).
Ühelt poolt on tegemist Heebrea Piibli Jumalaga, kes lõi maailma, kutsus [[Aabraham]]
Mitte ükski teadaolev varajane judaismi suund (vb saduserid teatava erandiga) ei näinud käsitlust [[predestinatsioon]]
Sellises olukorras pakub [[Dualism (usundilugu)|dualistlik]] väljendus nn lihtsa väljapääsu: on kaks jõudu, mis inimest vastavalt enda mõjualasse juhivad.
▲1. patt on vältimatu üleastumine ja seega karistatav
▲2. patt on inimesest väline jõud, mis on oma võimu alla haaranud kogu loodu
▲3. patt on Jumala poolt ettemääratud, just nagu ka hilisem lunastus Kristuse kaudu
▲<u>Näited Pauluse kirjakohtadest, kus väidetud, et Jumal andis Seaduse, et inimest hukka mõista:</u>
▲- Gl 3:22, vrdl Rm 3:20, 4:15; 5:20
Siin kohal on ka libisemine dualistlikke väljendusviiside juurde mõistetavam – et pehmendada Jumala rolli inimese pattu saatmises.
Kuid lõpuks on inimkond siiski lunastusele avatud ja pattu langemine on vaid vahepealse rolliga.<ref
==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=40}}</ref>
<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=42}}</ref>
== '''Kasutatud kirjandus''' ==▼
<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Gerald F. Hawthrone, Ralph P. Martin, Daniel G. Reid|pealkiri=Dictionary of Paul and his Letters|aasta=1993|koht=Leicester, Inglismaa|kirjastus=InterVarsity Press|lehekülg=877}}</ref>
<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=41}}</ref>
<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=James D.G. Dunn|pealkiri=New Testament Theology. An Introduction|aasta=2009|koht=Nashville, Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=139}}</ref>
<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=43}}</ref>
<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=44}}</ref>
<ref name="TD7Sc">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=40-41}}</ref>
<ref name="aL3sS">{{Raamatuviide|autor=James Dunn|pealkiri=New Testament Theology. An Introduction.|aasta=2009|koht=Nashville|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=137}}</ref>
<ref name="IPQT0">{{Raamatuviide|autor=James Dunn|pealkiri=New Testament Theology. An Introduction|aasta=2009|koht=Nashville|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=138}}</ref>
<ref name="znVQG">{{Raamatuviide|autor=Luke Timothy Johnson|pealkiri=The New Testament. A Very Short Introduction|aasta=2010|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=45}}</ref>
<ref name="wMV9N">{{Raamatuviide|autor=David Noel Freedman|pealkiri=The Anchor Bible Dictionary: Volume 6|aasta=1992|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=46}}</ref>
}}
* Dunn, James D.G. (2009). ''New Testament Theology. An Introductio''n. Nashville: Abingdon Press.
* Freedman, David Noel (1992). ''The Anchor Bible Dictionary: Volume 6''. New York: Doubleday.
* Hawthrone, Gerald F., Ralph P. Martin, Daniel G. Reid (1993). ''Dictionary of Paul and his Letters''. Leicester: InterVarsity Press.
*Johnson, Luke Timohy (2010). ''The New Testament. A Very Short Introduction.'' New York: Oxford University Press.
[[Kategooria:Uus Testament]]
| |||