Rahvusvaheline õigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
 
== Olemusest ja mõistest ==
Üheks klassikaliseks arutlusteemaks rahvusvahelise õiguse osas on olnud küsimus, mil määral ta suudab reguleerida võimupoliitikat ja suurjõudude tegevust. Nn realistlik koolkond on selles kahelnud ja viidanud sellistele autoritele nagu Vana-Kreeka kirjamees [[Thukydides]], inglise jurist [[John Austin]] (1790–19591790–1859) jmt. USA õigusteadlane [[Louis Henkin]] (1917–2010) täheldas selle kohta empiiriliselt, et "peaaegu kõik riigid järgivad peaaegu kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja peaaegu kõiki endi kohustusi peaaegu kogu aeg". Samas situatsioonides nagu [[Iraagi sõda]] 2003. aastal või [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi annekteerimine]] 2014. aastal pole küsimus rahvusvahelise õiguse võimest võimupoliitika otsuseid piirata oma tähtsust minetanud.
 
Rahvusvaheline õigus erineb riigisisesest õigusest, kuna rahvusvahelises kogukonnas puudub tsentraalne sunni- ja täidesaatmismehhanism. Teatud määral tegeleb sellega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]], aga seda eelkõige kõige otsesemate rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ohustamise juhtude puhul ja ka siis pole ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete vetoõiguse tõttu otsusele jõudmine garanteeritud. Öeldakse, et rahvusvaheline õigus on detsentraliseeritud süsteem, kus ühe riigi õigusrikkumisele vastamine sõltub paljuski teiste riikide reaktsioonidest.