Rudolf Allabert: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Rudolf Allabert''' ([[3. september]] [[1939]] [[Gattšina]] – [[10. märts]] [[2011]] [[Tallinn]]<ref>http://www.ohtuleht.ee/417862</ref>) oli eesti lavastaja, teatrinäitleja ja pedagoog.
Ta oli lavakunstikateedri II lennu lõpetajana 1965. aastal üks [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] asutajaid, töötas seal näitleja ja lavastajana kuni 1993. aastani. Aastatel 1986–1992 oli ta Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kunstiline juht.<ref>[https://linnateater.ee/teater/ajalugu/ Tallinna Linnateater. Ajalugu.]</ref>
Allaberdi tuntumad lavastused olid [[Astrid Lindgren]]i "Karlsson tembutab jälle" (1972), [[Mark Twain]]i "Tom Sawyeri seiklused" (1974), [[Yves Jamiaque]]'i "Härra Amilcar" (1983), [[James Goldman]]i "[[Lõvi talvel]]" (1985) ja [[David Pownall]]i "Meistriklass" (1988). Mälestusväärseteks on peetud tema rolle [[Kalju Komissarov]]i lavastustes "Protsess" (1975), "Veri mullal" (1976) ja "Prokurör" (1978) ning [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastuses "Ma armastasin sakslast" (1980). Allabert mängis ka rohkem kui 30 filmis.<ref
Aastatel 1977–2001 oli ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] kultuurhariduse õppetooli õppejõud (aastast 1986 dotsent).
Ta on mänginud enam kui 30 filmis, teleseriaalides ja kuuldemängudes. Samuti on ta kirjutanud dramatiseeringuid. Temast on [[Urmas Vadi]] näidend "Rudolf Allaberdi testament" (2012).
==Tunnustus==
*1980 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*2006 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4950}}</ref>
== Teatrirolle ==
|