Säsi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}}
'''Säsi''' on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas [[pung|punga]]ga, säsi ja [[aastarõngad]] selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.<ref name="Anatomy of Wood">{{Netiviide|autor=magintern|url=http://woodcarvingillustrated.com/blog/2017/09/18/anatomy-of-wood/|pealkiri=Anatomy of Wood|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref>
 
Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas [[pung|pungaga]], säsi ja [[aastarõngad]] selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.<ref name="Anatomy of Wood">{{Netiviide|autor=magintern|url=http://woodcarvingillustrated.com/blog/2017/09/18/anatomy-of-wood/|pealkiri=Anatomy of Wood|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref> Säsi rakud on suured ningja õhukesekestalised, millesse taim võib ladestada oma varuaineid. Säsi ja selle ümbruneümbruse ala omab suuremat tõenäosust murduda kui teised puidu piirkonnad ja seetõttu puidu saagimisel tuleks välja jätta need osad, et saematerjalil oleks stabiilne struktuur. Puidu kuivamisel tõmbuvad säsi ja selle ümbruneümbruse ala kõige rohkem kokku. Säsikiirte rakud purunevad sisepingete tõttu, mille tulemusena tekivad praod.<ref name="RMK">{{Netiviide|autor=Parro, Kristi|url=https://www.rmk.emetsa-majandamine/loodusblogi/puit-on-tuleviku-materjal-millest-oigel-kasutamisel-saab-valmistada-vastupidavaid-tooteide/|pealkiri=Puit on tuleviku materjal, millest õigel kasutamisel saab valmistada vastupidavaid tooteid|väljaanne=RIIGIMETSARiigimetsa MAJANDAMISEMajandamise KESKUSKeskus|aeg=29.01.2019|vaadatud=30.01.2021}}</ref>
Puudel esinevad säsirikked on näiteks kaksiksäsi ja säsilõhed, mis mõjutab puidu kvaliteeti. [[Fail:Taxus wood.jpg|pisi|Tume täpp keskel on säsi]]
8. rida ⟶ 10. rida:
* Kujult võib säsi olla ümar, kolmnurkne, nelinurkne jne.<ref name="Crivellaro" />
* Säsi võib ümbritseda seda kaitsev rakukiht.<ref name="Crivellaro" />
*Säsis võib leiduda erinevaid aineid ja erinevas koguses, näiteks [[kummi]], parkaineid (näiteks [[tanniin]], mida võib leiduda [[männilised|männilistes]]). <ref name="Crivellaro" />
 
=Kasutamine=
15. rida ⟶ 17. rida:
[[Fail:Aden Pattern Pith Helmet.jpg|pisi|Korkkiiver]]
[[Fail:Luchina.JPG|pisi|Lugatahi küünal]]
''[[Aeschynomene aspera]]'' taime säsi kasutatakse korkkiivrite valmistamisel.<ref name="kiiver" /> Korkkiivreid kasutatikasutasid varasemaltvarem militaar- ja politseijõudude pooltpolitseijõud Briti kolooniates.<ref name="kiiver" /> Korkkiivrite eelis on nende kergus ja odavusodav valmistamiselomahind. <ref name="kiiver">{{Netiviide|autor=Suciu, Peter|url=http://www.militarysunhelmets.com/2012/pith-vs-cork-not-one-and-the-same|pealkiri=Pith vs. Cork – Not One and the Same|väljaanne=|aeg=17.09.2012|vaadatud=30.01.2021}}</ref>
 
===Valgusti===
Lugatahiga küünal on teatud tüüpi küünal, mis on valmistatud [[:en:Juncaceaeloalised|Juncaceaeloaliste]] (''Juncaceae'') sugukonna taimede säsist. <ref name="Candle">{{Netiviide|autor=|url=http://www.victorianweb.org/technology/domestic/1.html|pealkiri=Rushlight: How the Country Poor Lit Their Homes (1904)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref> Neid küünlaid kasutati 17-20.–20. sajandi kestel kodude valgustamiseks, lühikest aega kasutati seda ka [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.<ref name="Candle" />
 
===Kellade puhastamine===
Säsipuitu kasutatakse tööriistana kellade valmistamisel, et puhastada kella detaile. Tänu säsi heale omadusele endasse õli imada, saab puhastada ära hoida kella mehhanismi saastumist.<ref>{{Netiviide|autor = Parish Stelle, J.|url=https://books.google.com/books?id=SKcyDwAAQBAJ | pealkiri= The American Watchmaker and Jeweler: A Full and Comprehensive Exposition of all the Latest and most Approved Secrets of the Trade Embracing Watch and Clock Cleaning and Repairing, Tempering in all its Grades, Making Tools, Compounding Metals, Soldering, Plating, Etc. | väljaanne = | aasta = 2017 | vaadatud = 29.01.2021}}</ref>
 
==Viited==
{{reflist}}
 
 
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]]