Lodi: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Ehitus ja kasutamine==

Eesti aladel oli lodi kinnise [[laevatekk|teki]] ja külgede klinkerplangutusega veesõiduk, mille kandejõud oli 12 000 [[puud]]a ehk ligi 200 tonni. Tal oli üks mast ja suur nelinurkne [[raapuri]]. Purje sai kasutada vaid soodsa tuulega. Kõrge teki külgedel paiknesid laadimisluugid ning ninas ja päras asusid meeskonnaruumid (vähemalt kolmele mehele). Lodjaga veeti peamiselt küttepuid jms sellist kaupa. [[Peipsi]]l, [[Emajõgi|Emajõel]] ja [[Narva jõgi|Narva jõul]] kasutasid lotju peamiselt [[venelane|venelased]] kuni [[20. sajand]]i keskpaigani. Jõgedel veeti lotju vastuvoolu kaldalt inimjõul. 20. sajandil vedas lotju juba [[puksiir]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 147</ref>.