|
| märkused =
}}
'''Johannes Käbin''' (venepäraseltin Russian :- Ivan '''Ivan Käbin'''; [[24. september]] [[1905]] [[Kalvi|Calvi]], [[Aseri vald|Aseri municipality]], Virumaa – [[26. oktoober|26. october]] [[1999]] Tallinn) oliwas [[Eestithe NSV]] riigitegelanestatesman of Estonian SSR , [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EestimaaFirst KommunistlikuSecretary Partei]]of Keskkomiteethe esimeneCentral sekretärCommittee of the Estonian Communist Party]] [[1950]]–[[1978]] jaand [[EestiChairman NSVof Ülemnõukoguthe PresiidiumiPresidium esimees]]of 1978–[[1983]]the Supreme Soviet of the Estonian SSR 1978–1983.
==EluluguBiography==
Johannes Käbin sündiswas born in 1905. aastalin Virumaal [[Kalvi|Kalvis]]., 1907Virumaa1907. aastalKäbin asus's Käbinifamily perekondmoved Eestistfrom ümberEstonia [[Peterburi]]to St. Petersburg, kuswhere isahis samalfather aastaldied suriin the same year. [[1916]]. aastalHe kolismoved tawith kooshis emamother jaand vanemaolder õegasister [[Petrogradito kubermang|Petrogradithe kubermangi]]village of Sussanino küllain Petrograd Province, kuswhere the family bought perea ostissmall väikesefarm (0,.27 hektrarithectares) talu.
[[File: Karl XXII istutatud tamm Vana-Antsa pargis.jpg|thumb|270px|left|Tamme kõrval (aastal 1978) esireas [[Johannes Käbin]] (EKP Keskkomitee 1. sekretär), Elmo Saar (Antsla ST direktor), [[Arnold Rüütel]] (EKP Keskkomitee sekretär). Tagareas paremalt: Endel Saia (EKP Võru Rajoonikomitee 1. sekretär), Aare Lang (Antsla ST partorg ja õpetaja)]]
[[Gattšina|The local history of Johannes Käbin in the village of Sussanini in the Gatchina (Trotsk) district tells the story of a 17-year-old young Communist Johannes Käbin in 1922]], who organized a 40-member communist youth organization and, as their leader, together with Georgi Nellis and Aleksander Tammi, organized a new village life.
[[Gattšina]] ([[Trotsk]]) [[Rajoon (NSVL)|rajooni]] Sussanini küla kodulooline märge Johannes Käbini kohta annab teada 17-aastasest kommunistlikust noorest Johannes Käbinist [[1922]], kes organiseeris 40-liikmelise kommunistlike noorte organisatsiooni ning nende juhina koos Georgi Nellise ja Aleksander Tammega asus uut külaelu korraldama. Alustati usuvastastest üritustest ja Karl Marxi "Kapitali" tundmaõppimisest, kohalikus teatris loodi näitering, kus asuti lavastama päevakajalisi instseneeringuid. Tema kui taluinimeste poeg oli hooajatööline, enne kui linna parteikooli õppima siirdus. Aastaga ([[1925]]–[[1926]]) lõpetas [[Karl Liebknechti nimeline Nõukogude ja Parteikool|Karl Liebknechti nimelise Nõukogude ja Parteikooli]]. 1927–1931 Petrogradi kubermangu Gattšina maakonna Sussanini külanõukogu esimees. Detsembrist 1927 [[ÜK(b)P]] liige. Aastast 1931 parteitööl Leningradi oblastis (aparaaditöötaja). Enne 1936. aastat jõudis lõpetada rajooni parteiaktiivi kursused Leningradi oblastis ja marksismi-leninismi kursused Leningradi oblastikomtee juures ja aastatel 1936–1939 õppis [[Punase Professuuri Instituut|Punase Professuuri Instituudis]], mida ei lõpetanud. Aastatel 1939–1941 oli marksismi-leninismi vanemõpetaja Moskva Gubkini nim Naftainstituudis. Veebruarist 1941 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee (EK(b)P KK) ajakirjandussektori instruktor, 10. aprillist 1941 juhataja, kureerides kogu Eesti ajakirjandust. Augustis 1941 evakueerus NSV Liitu. Aastatel 1942–1943 juhtis ta lühiajaliselt partei-, komsomoli- ja nõukogude aktiivi kursuseid Jaroslavlis, olles ühtlasi Omski oblasti Tauria partei rajoonikomitee töötaja. 1944–1947 EK(b)P KK propaganda osakonna juhataja esimene asetäitja. 1947–1948 [[Partei Ajaloo Instituut|Partei Ajaloo Instituudi]] direktor, 1948–1950 EK(b)P KK sekretär propaganda ja agitatsiooni alal. 1940ndate lõpul juhtis EK(b)P-s nn Venemaa eestlaste rühmitust, kes vastandas ennast nn.juunikommunistiele ja Eesti Vabariigis poliitvangidena kinni istunud "vanadele revolutsionääridele". Vastasseis lõppes 1950. aastal esimeste võiduga. Märtsis 1950 toimunud EK(b)P KK VIII pleenumil mõisteti Moskvast tulnud juhiste alusel hukka Eestis väidetavalt vohav kodanlik natsionalism ning asendati senine EK(b)P KK esimene sekretär Nikolai Karotamm Johannes Käbiniga. ▼
▲[[Gattšina]] ([[Trotsk]]) [[Rajoon (NSVL)|rajooni]] Sussanini küla kodulooline märge Johannes Käbini kohta annab teada 17-aastasest kommunistlikust noorest Johannes Käbinist [[1922]], kes organiseeris 40-liikmelise kommunistlike noorte organisatsiooni ning nende juhina koos Georgi Nellise ja Aleksander Tammega asus uut külaelu korraldama. Alustati usuvastastest üritustest ja Karl Marxi "Kapitali" tundmaõppimisest, kohalikus teatris loodi näitering, kus asuti lavastama päevakajalisi instseneeringuid. Tema kui taluinimeste poeg oli hooajatööline, enne kui linna parteikooli õppima siirdus. Aastaga ([[1925]]–[[1926]]) lõpetas [[Karl Liebknechti nimeline Nõukogude ja Parteikool|Karl Liebknechti nimelise Nõukogude ja Parteikooli]]. 1927–1931 Petrogradi kubermangu Gattšina maakonna Sussanini külanõukogu esimees. Detsembrist 1927 [[ÜK(b)P]] liige. Aastast 1931 parteitööl Leningradi oblastis (aparaaditöötaja). Enne 1936. aastat jõudis lõpetada rajooni parteiaktiivi kursused Leningradi oblastis ja marksismi-leninismi kursused Leningradi oblastikomtee juures ja aastatel 1936–1939 õppis [[Punase Professuuri Instituut|Punase Professuuri Instituudis]], mida ei lõpetanud. Aastatel 1939–1941 oli marksismi-leninismi vanemõpetaja Moskva Gubkini nim Naftainstituudis. Veebruarist 1941 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee (EK(b)P KK) ajakirjandussektori instruktor, 10. aprillist 1941 juhataja, kureerides kogu Eesti ajakirjandust. Augustis 1941 evakueerus NSV Liitu. Aastatel 1942–1943 juhtis ta lühiajaliselt partei-, komsomoli- ja nõukogude aktiivi kursuseid Jaroslavlis, olles ühtlasi Omski oblasti Tauria partei rajoonikomitee töötaja. 1944–1947 EK(b)P KK propaganda osakonna juhataja esimene asetäitja. 1947–1948 [[Partei Ajaloo Instituut|Partei Ajaloo Instituudi]] direktor, 1948–1950 EK(b)P KK sekretär propaganda ja agitatsiooni alal. 1940ndate lõpul juhtis EK(b)P-s nn Venemaa eestlaste rühmitust, kes vastandas ennast nn.juunikommunistiele ja Eesti Vabariigis poliitvangidena kinni istunud "vanadele revolutsionääridele". Vastasseis lõppes 1950. aastal esimeste võiduga. Märtsis 1950 toimunud EK(b)P KK VIII pleenumil mõisteti Moskvast tulnud juhiste alusel hukka Eestis väidetavalt vohav kodanlik natsionalism ning asendati senine EK(b)P KK esimene sekretär Nikolai Karotamm Johannes Käbiniga.
Tol ajal tundus Käbin olevat jäik poliitik, kuid järgnenud aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas NSV Liidu muutuvate poliitiliste oludega kuni [[Leonid Brežnev|Brežnev]]i ajani alati kohaneda.
At the time, Käbin seemed to be a rigid politician, but in the following years he showed considerable flexibility and was always able to adapt to the changing political circumstances of the Soviet Union until the time of Brezhnev.
Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid ning ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kabin-hoidis-ara-kgb-veresauna.d?id=11242136 Käbin hoidis ära KGB veresauna], delfi.ee, 22. september 2005</ref>. ▼
▲KäbinitKäbin peetakseis tavaliseltgenerally suhteliseltconsidered mõõdukaksto poliitikuks,be kesa eirelatively sundinudmoderate vägapolitician pealewho Moskva-poolseiddid suuniseidnot ningstrongly ajaspush kogufor omaMoscow's valitsemisajaguidelines jooksuland mõõdukatpursued laveerimispoliitikata moderate maneuvering policy throughout his reign.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kabin-hoidis-ara-kgb-veresauna.d?id=11242136 Käbin hoidis ära KGB veresauna], delfi.ee, 22. september 2005</ref> .
[[1960. aastad|1960. aastatel]] käis Eesti NSV-s võimuvõitlus Käbini ja [[Artur Vader]]i vahel, mille esimene võitis, sundides Vaderit vastu võtma Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikoha, millega ei kaasnenud nimetamisväärset võimu. [[1970. aastad|1970. aastatel]] aga läks Käbin vastuollu [[stagnatsiooniaeg]]se venestuspoliitikaga ning ta vahetati Moskva-meelsema [[Karl Vaino]] vastu välja. Käbin paigutati nüüd omakorda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik<ref>[[Tõnis Erilaid]], [http://www.ohtuleht.ee/85110 Suri Johannes Käbin ], Õhtuleht, 27. oktoober 1999</ref> [[Arnold Rüütel]].
In the 1960s, there was a power struggle in the Estonian SSR between Käbin and Artur Vader, the first of which he won, forcing Vader to accept the position of Chairman of the Presidium of the Supreme Soviet, which did not involve significant power. In the 1970s, however, Käbin contradicted the stagnant Russification policy and was replaced by the more pro-Moscow Karl Vaino. Käbin was now placed in the chair of the Presidium of the Supreme Soviet. After his retirement, Arnold Rüütel, Käbin's favorite, was appointed to the same position.
Johannes Käbin elas väga kõrge eani. Ta suri [[1999]]. aastal 94-aastaselt ja on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.
<ref>[[Tõnis Erilaid]], [http://www.ohtuleht.ee/85110 Suri Johannes Käbin ], Õhtuleht, 27. oktoober 1999</ref>
==Esindusorganites==
Johannes Käbin oli aastatel 1952–1978 [[NLKP KK]] liige ja 1948–1986 [[EKP KK]] liige.
==Representative bodies==
==Autasud==
Johannes Käbin was a member of the Central Committee of the CPSU from 1952 to 1978 and a member of the Central Committee of the ECB from 1948 to 1986.
* [[Sotsialistliku töö kangelane]] (medal Sirp ja Vasar, 1975) ▼
* [[Lenini orden]] (1950, 1955, 1958, 1965, 1971, 1975) ▼▲* [[Sotsialistliku töö kangelane ]]|Hero of socialist work (medal Sirp jaand Vasar, 1975) ]]
* [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (1973)
▲* [[Lenini orden ]]|Order of Lenin (1950, 1955, 1958, 1965, 1971, 1975) ]]
* [[Tööpunalipu orden]] (1980)
* Order of the October Revolution (1973)
* [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] (1983)
* Order of the Red Flag (1980)
* Meritorious cultural figure of the Estonian SSR (1983)
==Teosed==
| 