Redaktsioon: 27. jaanuar 2021, kell 09:38 redigeeri Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 504 muudatust pilt Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. jaanuar 2021, kell 10:05 redigeeri eemalda Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 504 muudatust 2020. aasta andmed Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG\|pisi\|Audioraamat [[Helikassett\|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)\|Melodija]] ja tasapisi käivitus selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [http://www.digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium\|kultuuriministeeriumiga]] võtsid 2020. aastal eesmärgiks luua audioraamatute turu. Eesti [[Näitleja\|näitlejad]] loevad sisse 50 eesti autori raamatud.[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks] Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed, oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatutest, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast][https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read][https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata] Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref>{{Netiviide\|autor=Raudla, Heiki\|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata\|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata\|väljaanne=Maaleht\|aeg=09. september 2020\|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal audioraamatut 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata] Eestis tuli esimesena uue audioraamatute keskkonnaga välja kirjastuste Pegasus, Eesti Raamat ja Hea Lugu loodud Eesti Audioraamatute Keskus, mis toodab ja turustab audioraamatuid platvormil Digiread. == Vaata lisaks ==

Heliraamat: erinevus redaktsioonide vahel