Kasutaja:KerstiAunbaum/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Refereerisin teksti ja uus peatükk lisatud. Kontrollin kas erineva aastakäigu allikaid saab samaks pidada. |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''
Lisaks võis VAN määrata kohustusi rikkunud advokaatidele karistuseks hoiatuse või noomituse, peatada rikkuja tegevuse kuni üheks aastaks või ta advokatuurist välja heita
==
6. jaanuaril 1929. a ja 7. märtsi 1937. a
1. jaanuariks 1929. a
1929. aastal kasvas vandeadvokaadi abide arv eriti hoogsalt ning vandeadvokaadi abisid oli tunduvalt rohkem kui advokaate. Sellise olukorraga kaasnesid tööpuudus, lubamatu võistlus ning töö kvaliteedi langus. Nõukogu reageeris
▲VKAS § 367-st tulenevalt otsustas VAN advokatuuri liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise, lahendas tasuvaidlusi, määras vaesusõiguse alusel õigusabi ja lahendas vandeadvokaatide tegevuse peale esitatud kaebusi.
Võrdluseks 1. jaanuariks 1938. a. oli vannutatud advokaate Tartus 117 ja vannutatud advokaatide abisid Tartus 45. <ref name=":0" />▼
▲Lisaks võis VAN määrata kohustusi rikkunud advokaatidele karistuseks hoiatuse või noomituse, peatada rikkuja tegevuse kuni üheks aastaks või ta advokatuurist välja heita (VKAS § 368). VAN otsuste peale võis kaevata Kohtupalatile (VKAS § 376).<ref>Vene kohtute asutamise seadus (Vene Seaduste Kogu, XVI köide, 1. jagu), §§ 353–378.</ref>
== Koosolekud ==
Kui 1929.
▲6. jaanuaril 1929. a ja 7. märtsi 1937. a. seisuga olid üldkoosoleku koosseisud enamjaolt muutumatud, v.a. kaks uut liiget 1937 aastal– K. Grau ja H. Naaris. Esimees Ferdinand Karlson, abiesimees J. Ostrat ning liige J. Kriisa töötasid komisjonis kuni Tartu osakonna sulgemiseni.
▲Kui 1929. aastal peeti 33 osakonna koosolekut ja 2 vannutatud advokaatide üldkoosolekut, siis 1937.a. seevastu peeti 25 osakonna koosolekut ja 1 üldkoosolek. 1929. aastal tehti 170 üksikut otsust ja määrust ning 1937 aastal 232 üksikotsust.
▲1.jaanuariks 1929. a. oli Tartu-Võru rahukogu ringkonnas 29 vannutatud advokaati ja 71 vannutatud advokaadi abi.
▲1929. aastal kasvas vandeadvokaadi abide arv eriti hoogsalt ning vandeadvokaadi abisid oli tunduvalt rohkem kui advokaate. Sellise olukorraga kaasnesid tööpuudus, lubamatu võistlus ning töö kvaliteedi langus. Nõukogu reageeris (19. märtsil 1930) sellega, et abide arvu üksiku patrooni juures hakati piirama kahega. See kindlustas parema järelevalve iga abi tegevuse üle. <ref>K. Grau, lk. 395; EVVAN 1933. aasta aruanne, lk. 10</ref>
▲Võrdluseks 1. jaanuariks 1938. a. oli vannutatud advokaate Tartus 117 ja vannutatud advokaatide abisid Tartus 45.
1929.a. aruandest selgub, et vaesuse õiguse põhjal advokaatide määramise kohta laekus aasta jooksul 17 palvet (13 palvet rahuldati, tagajärjeta 6 palvet), siis 1937.a. aruande järgi laekus 12 vaesusõiguse palvet (5 rahuldati, 7 tagajärjeta), seega on märgata vaesusõiguse palvete langust.
Kui 1929.a. laekus Tartu osakonda 14 distsiplinaarkaebust, siis 1937. aastal juba 33
Vannutatud advokaatide abide juriidilisi konverentse viidi läbi 1929. aastal kokku 3 ja kuulati 6 referaati. 1937 seevastu peeti 11 koosolekut ja kuulati 19 referaati.
1929.aasta referaadi
1937 käsitleti teiste seas referaate "Kahjutasu nõudlused riigi vastu õigustamata vahistamise korral", "Tingimisi kriminaalkaristuse määramine abielulahutuse põhjusena", "Seaduslikus abielus sündinud lapse vallaslapseks tunnistamine" ning „Piiri taga avanenud pärandi ülemineku korduvast maksustamisest". <ref>E. Tall. Eesti Vabariigi Vannutatud Advokaatide Nõukogu aruanne. Tallinnas: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Pikk 2. 1929, lk 82-95.</ref>▼
▲== Vaata ka ==
▲1937 käsitleti teiste seas referaate "Kahjutasu nõudlused riigi vastu õigustamata vahistamise korral", "Tingimisi kriminaalkaristuse määramine abielulahutuse põhjusena", "Seaduslikus abielus sündinud lapse vallaslapseks tunnistamine" ning „Piiri taga avanenud pärandi ülemineku korduvast maksustamisest".
== Viited ==
| |||