Helihark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
ErilineKonn (arutelu | kaastöö)
lauseehitus, tõlge
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}
 
'''Helihark''' ehk '''kammertoon''' on u-kujuline [[metall]][[hark]], mida kõige sagedamini kasutatakse [[muusika]]s noodikõrguste määramiseks.[[File:Tuning fork on resonator.jpg|thumb|Tuning forkHelihark on resonatorresonaatoril]] Helihark tekitab heli võnkuma pandult (lüües, näiteks koputades sedasellega vastu mõnd objekti või pinda). [[Helikõrgus]], mida helihark tekitab sõltub tema u – kujuliselt asetsevate harude pikkusest. Kõige sagedamini resoneerib helihark 1. oktaavi a – ehk LA noodil, mis asub [[helisagedus]]el 440 [[Herts|Hz]] .
 
Helihargi leiutas aastal 1711 Inglise muusik [[John Shore]], kes tegutses trompetisti ning lautomängijana õukondades ning spetsiaalselt talle kirjutasid teoseid nii [[Händel]] kui ka [[Purcell]]. Tol ajal (1750–1820) oli peamiseks a – noodi helisageduseks 423.5 Hz.