Erinevus lehekülje "Oskar Luts" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 213.219.93.66 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Yahya.)
Märgis: Tühistamine
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Tühistatud
| g2 =
}}
'''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanikFekalist ja [[farmatseut]].
 
Lutsu tuntuimad teosed on [[Paunvere]] alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988). Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" />
 
LutsLutsu on tuntud eelkõige rahvaliku [[Realism (kirjandus)|realistliku]] proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase [[HeinoNōia Puhvel]]iIndreku sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" />
 
[[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus, [[1928]]]]
 
Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn TootsiJooma-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]] ", "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020).
 
Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]].