Erinevus lehekülje "Normandia dessant" redaktsioonide vahel

video
P
(video)
 
'''D-päeva''' kavandamist alustati juba kolm aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme dessandi planeerimisel oli maabumiskoha valik. Valikutena tulid kõne alla [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] rannik, [[Bretagne]]'i põhjarannik, [[Normandia]], [[Seine]]'i suudmeala [[Le Havre]]'i ümbruses, [[Pas de Calais]]' ja [[Holland]]i ning [[Belgia]] rannik. Nagu teame ajaloost, valiti rünnakuks Normandia rannik, mis osutus igati õnnestunud valikuks, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranniku ründamine ongi suurdessandi algus, vaid pidasid seda pettemanöövriks.
[[Fail:The True Glory, 1945 (restored).webm|pisi|USA arhiivkaadrid 1944.–1945. sõjategevusest, Normandia dessandist, selle ettevalmistusest ja korraldusest.]]
Teise probleemina kerkis esile maabumispäeva valik. [[Inglise kanal]]i rannikul on tugevad [[tõus ja mõõn|tõusud ja mõõnad]], maabumiseks on vaja mõõna, mil rannikuäärne merepõhi koos sakslaste ehitatud dessanditõketega paljastub. Mõõn peaks olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääks aega terve pikk suvepäev. Ja muidugi on dessandi maabumiseks vaja võrdlemisi vaikset ilma.
 
1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevast perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juuni. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris [[Dwight Eisenhower|Eisenhoweri]] staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime Overlord, kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni Overlord algus 24 tundi edasi lükata.