Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
76. rida:
"Hingede ööd" tajuti eesti pagulaskirjanduses radikaalse teosena, sest eesti pagulaskultuuri jaoks olid modernismi normaalparadigma võtted võõrastavad. Pealegi valitses sõjajärgses eesti pagulaskirjanduses nostalgia ja rahvuslikkus.<ref name=":7" />
Jaan Undusk on oma artiklis "Rüütel, humanist ja eksistentsialist. Sisseminek "Hingede öösse" välja toonud, et Karl Ristikivi "Hingede öös" ning ajaloolises sarjas esinevad [[Keskaja kirjandus|keskaja kirjandusele]] omased mallid, tegelaskujundid ja kristlik ideestik.<ref name=":1" /> Unduski käsitlus toetab Tiit Hennoste arusaama, et "Hingede öös" kasutatud tekstišabloonid ei ole uuenduslikud, vaid järgivad vanu kaanoneid.<ref name=":6" />
Ivar Grünthali arvates sarnanevad "Hingede öö" kolmadas osas tunnistajate tunnistuste ees leiduvad väikesed moraliseerivad proosapoeemid Anjou hertsogi [[René I Anjou|René I]] teoses "Südame pildid" ("Livre du coeur d'amour épris", 1475) kasutatud laadiga.<ref name=":1" />
| |||