Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
80. rida:
Jaan Unduski sõnul järgib "Hingede öö" [[Dante Alighieri]] poeemi [[Jumalik komöödia|"Jumaliku komöödia"]] struktuuri.<ref name=":1" /> "Jumaliku komöödia" struktuuri järgib ka "Hingede ööle" järgnev ajalooline sari.<ref>Keedus, Krista 2010. Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal. – Acta Semiotica Estica 7: 33–63.</ref><ref name=":0" /> Jaan Undusk on kõrvutanud “Hingede öö” esimest osa “Surnud Mehe maja” “Jumaliku komöödia” "Põrguga" ja "Hingede öö" kolmandat osa “Seitse tunnistajat” "Purgatooriumiga". "Hingede öö" lõpus tõuseb peategelane liftiga mäe jalamil (vrdl Dante purgatooriumi mäega) asuva Surnud Mehe maja katusele, kuid leiab end tõusueelse lähtepunktiga samal tasapinnal. "Jumaliku komöödia" purgatooriumi mäe tipus asetsevat maist paradiisi "Hingede öös" ei esine. Unduski meelest on ilmaliku pahupidise maise paradiisi vasteks ajaloolise sarja vaheteos “Imede saar”.<ref name=":1" /> Dante teispoolse korrapärase maailma hierarhiad on labürintlikus Surnud Mehe majas segi paisatud. "Hingede öö" põrgus ehk esimeses osas "Surnud Mehe maja" esineb viiteid ka purgatooriumile ja paradiisile. Vastupidiselt "Jumaliku komöödia" üha suureneva valguse filosoofiale liigub "Hingede öö" minategelane järjest suurema pimeduse poole. Seetõttu võib vaadelda "Hingede ööd" ka "Jumaliku komöödia" paroodia või travestiana.<ref name=":1" /> [[Georges Duby|George Duby]] on nimetanud "Jumalikku komöödiat" "viimaseks katedraaliks". Duby sõnutsi väljendub nii "Jumalikus komöödias" kui ka gooti katedraalis uusplatonistlik-varakristlik valgusel ja eetikal põhinev struktuur, mille osalisteks on Jumal ja loodu.<ref name=":2">Duby, George 1999. Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn: Kunst.</ref> "Jumalikku komöödiat" järgiv struktuur väljendub selgelt ajaloolise sarja kahes esimeses keskaega käsitlevas triloogias, milles eristuvad paradiisi-, purgatooriumi- ja põrguromaanid. Kuid "Hingede öö" Surnud Mehe majas on "Jumaliku komöödia" struktuuri aimav hierarhiline, valgusest särav ja omavahel armastuse sidemetega ühendatud maailm – gooti katedraal – kokku kukkunud.<ref name=":0" />
Ristikivi ideaalid pärinevad minevikust – antiigist ja keskajast.<ref name=":1" /> Keskaja suurimaks kingituseks inimkonnale pidas kirjanik usku.<ref>Ristikivi, Karl 1976. Rooma päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.</ref> Tänapäeva ilmaliku maailma suhtes oli Ristkivi skeptiline. See väljendub ka infernaalses "Hingede öö" atmosfääris.
Jaan Undusk kõrvutab "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas valitsevat juhuslikkust rüütliromaanide juhuslikkusega, mis on jumaliku plaani väljenduseks.
| |||