Meel: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}}{{Vaidlustatud|kuu=aprill|aasta=2020}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}

[[Fail:Descartes mind and body.gif|pisi|René Descartesi illustratsioon meele toimimisest. Descartes arvas, et meeleorganid annavad sisendi edasi aju epifüüsile ja sealt edasi immateriaalsele hingele, mis juhib kätt]]

'''Meel''' on [[fenomen]], mis võtab vastu [[Informatsioon|informatsiooni]] ümbritsevast [[Keskkond|keskkonnast]], töötleb seda ja loob sellest visuaalseid või helilisi pilte. Inimmeel saab teabe [[Meeleelund|meeleelunditelt]] ja [[Abstraheerimine|abstraheerib]] need mõteteks ning organismilt [[Tunne|tunnetena]] (näiteks südamevalu, sapisus jms), [[Teadvus|teadvustab]] nende tähenduse, langetab otsused, salvestab kogemustest saadud ja teadvustatud või alateadvusse jäänud teabe. Kui teavet ümbritsevast keskkonnast on kogunenud piisavalt palju ning inimene on aru saanud [[Determinism|põhjuse-tagajärje seosest]], siis tekib sellest virtuaalne meelepilt, mida inimene kasutab keskkonnas orienteerumiseks ja tulevikus toimuvate protsesside [[Modelleerimine|modelleerimiseks]] ning nendest tekkivate tagajärgede hindamiseks iseendale. [[Isiksus|Isiksuslikule]] arengutasemele tõusnud inimese (suudab ennast kõrvalt, neutraalse isikuna vaadata) meel on võimeline nägema otsuse langetamisel ka teiste inimest, ühiskonna ja loodusliku keskkonna reaktsioone ning hindama tekkivaid tagajärgi. Otsuse langetamisel mängib olulist rolli meeles valitsev [[altruism]] või [[egoism]] ning [[Eetika|eetilised]] arusaamad.