Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
49. rida:
"Hingede ööd" tajuti eesti pagulaskirjanduses radikaalse teosena, sest eesti pagulaskultuuri jaoks olid modernismi normaalparadigma võtted võõrastavad. Pealegi valitses sõjajärgses eesti pagulaskirjanduses nostalgia ja rahvuslikkus.<ref name=":7" />
Jaan Undusk on oma artiklis "Rüütel, humanist ja eksistentsialist. Sisseminek "Hingede öösse" välja toonud, et Karl Ristikivi "Hingede öös" ning ajaloolises sarjas esinevad keskaja kirjandusele omased mallid, tegelaskujundid ja kristlik ideestik.<ref name=":1" />
Ivar Grünthali arvates sarnanevad "Hingede öö" kolmadas osas tunnistajate tunnistuste ees leiduvad väikesed moraliseerivad proosapoeemid Anjou hertsogi [[René I Anjou|René I]] teoses "Südame pildid" ("Livre du coeur d'amour épris", 1475) kasutatud laadiga.<ref name=":1" />
Ristikivi ideaalid pärinevad minevikust – antiigist ja keskajast.<ref name=":1" /> Keskaja suurimaks kingituseks inimkonnale pidas kirjanik usku.<ref>Ristikivi, Karl 1976. Rooma päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.</ref> Tänapäeva ilmaliku maailma suhtes oli Ristkivi skeptiline. See väljendub ka infernaalses "Hingede öö" atmosfääris.▼
Jaan Unduski väitel järgib "Hingede öö" [[Dante Alighieri]] poeemi [[Jumalik komöödia|"Jumaliku komöödia"]] struktuuri.<ref name=":1" /> "Jumaliku komöödia" struktuuri järgib ka "Hingede ööle" järgnev ajalooline sari.<ref>Keedus, Krista 2010. Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal. – Acta Semiotica Estica 7: 33–63.</ref><ref name=":0" /> Nii "Hingede öös" kui ka ajaloolises sarjas on otsesed viited "Jumalikule komöödiale". George Duby on nimetanud "Jumalikku komöödiat" "viimaseks katedraaliks". Duby sõnutsi väljendub nii "Jumalikus komöödias" kui ka gooti katedraalis uusplatonistlik-varakristlik valgusel ja eetikal põhinev struktuur, mille osalisteks on Jumal ja loodu.<ref name=":2">Duby, George 1999. Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn: Kunst.</ref> Jaan Undusk on kõrvutanud “Hingede öö” esimest osa “Surnud mehe maja” “Jumaliku komöödia” põrguga ja kolmandat osa “Seitse tunnistajat” purgatooriumiga. “Hingede öös” paradiisi ei ole. "Hingede öös" tõuseb peategelane liftiga mäe jalamil (vrdl Dante purgatooriumi mägi) asuva Surnud mehe maja katusele, kuid leiab end tõusueelse lähtepunktiga samal tasapinnal. Dante purgatooriumi mäe tipus asetsevat maist paradiisi "Hingede öös" ei esine. Unduski meelest on ilmaliku pahupidise paradiisi vasteks ajaloolise sarja vaheteos “Imede saar”.<ref name=":1" /> "Hingede öös" ei eristu erinevad tasandid nii selgelt nagu ajaloolise sarja kahe esimese triloogia romaanides. "Põrgus" esineb viiteid ka purgatooriumile ja paradiisile. Vastupidiselt "Jumaliku komöödia" üha suureneva valguse filosoofiale liigub "Hingede öö" minategelane järjest suurema pimeduse poole. Rõhutatakse, et Surnud mehe maja "ei vasta enam ammugi oma otstarbele". Dante teispoolse korrapärase maailma hierarhiad on Surnud mehe majas segi paisatud. "Hingede ööd" iseloomustab häire kausaalses mõtlemises, toimub süsteemi autor-tegelane, opositsioonide tunnistaja-süüdistatav, patt-voorus, prokurör-advokaat üksteiseks sulandumine. Seetõttu võib vaadelda "Hingede ööd" ka "Jumaliku komöödia" paroodia või travestiana.<ref name=":1" /> Hierarhiline, valgusest särav ja omavahel armastuse sidemetega ühendatud maailm – gooti katedraal – on kokku kukkunud.
Jaan Undusk kõrvutab "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas valitsevat juhuslikkust rüütliromaanide juhuslikkusega, mis on jumaliku plaani väljenduseks. ▼
▲Ristikivi ideaalid pärinevad minevikust – antiigist ja keskajast.<ref name=":1" /> Keskaja suurimaks kingituseks inimkonnale pidas kirjanik usku.<ref>Ristikivi, Karl 1976. Rooma päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.</ref> Tänapäeva ilmaliku maailma suhtes oli Ristkivi skeptiline. See väljendub ka infernaalses "Hingede öö" atmosfääris.
Jaan Undusk on välja toonud, et nii "Hingede öö" teksti kui ka ajaloolise sarja romaanidesse on põimitud ka Püha Graali müüt. Peategelast võib vaadelda graalirüütel Parzivalina ja Surnud mehe maja Püha Graali lossina, mille peremees on surnud. Graali müüdist lähtudes otsib peategelane Surnud mehe majas ringi ekseldes Püha Graali – kõrgemat tõde. Peategelane tundub jõudvat äratundmiseni, et inimolemine on väärtus iseeneses, mis ei vaja enam edasisi põhjendusi. Surnud mehe maja vapi ühel vapipoolel kujutatud kaks tervitavat kätt ja romaani lõpp rõhutavad ligimesearmastuse olulisust. Kui peategelane lahkub majast, ütleb talle tema teejuht Stanley: "Ära ainult lükka tagasi ühtki väljasirutatud kätt!".▼
▲Jaan Undusk kõrvutab "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas valitsevat juhuslikkust rüütliromaanide juhuslikkusega, mis on jumaliku plaani väljenduseks.
"Hingede ööd" ja ajaloolise sarja romaane ühendavad paljud leitmotiivid. <ref name=":1" /><ref name=":0">Keedus, Krista 2018. "Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas". Juhendajad Marina Grišakova ja Eva Lepik. Magistritöö. Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool.</ref> Seetõttu on kasulik vaadelda ja tõlgendada neid tekste kui ühtset tervikut. Näiteks läbivad ajaloolist sarja korduvad nimed, mis tähistab nime jumalast antust ja selle saatuslikkust. "Hingede öö" 20. sajandi maailmas valitseb "nimeskepsis, kadunud nime motiiv". Tegelaste nimed on neist võõrandunud – nimed on vahetatavad, neid asendatakse vahel isegi numbrikombinatsiooni, üldnime või vilistamisega. <ref name=":1" /> ▼
▲Jaan Undusk on välja toonud, et nii "Hingede öö" teksti kui ka ajaloolise sarja romaanidesse on põimitud
▲"Hingede ööd" ja ajaloolise sarja romaane ühendavad paljud leitmotiivid. <ref name=":1" /><ref name=":0">Keedus, Krista 2018. "Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas". Juhendajad Marina Grišakova ja Eva Lepik. Magistritöö. Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool.</ref> Seetõttu on kasulik vaadelda ja tõlgendada neid tekste kui ühtset tervikut. Näiteks läbivad ajaloolist sarja korduvad nimed, mis tähistab nime jumalast antust ja selle saatuslikkust. "Hingede öö" 20. sajandi maailmas valitseb "nimeskepsis, kadunud nime motiiv". Tegelaste nimed on neist võõrandunud – nimed on vahetatavad, neid asendatakse vahel isegi numbrikombinatsiooni, üldnime või vilistamisega. <ref name=":1" />
▲Duby sõnutsi väljendub nii "Jumalikus komöödias" kui ka gooti katedraalis uusplatonistlik-varakristlik valgusel ja eetikal põhinev struktuur, mille osalisteks on Jumal ja loodu.<ref name=":2">Duby, George 1999. Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn: Kunst.</ref> Jaan Undusk on kõrvutanud “Hingede öö” esimest osa “Surnud mehe maja” “Jumaliku komöödia” põrguga ja kolmandat osa “Seitse tunnistajat” purgatooriumiga. “Hingede öös” paradiisi ei ole. "Hingede öös" tõuseb peategelane liftiga mäe jalamil (vrdl Dante purgatooriumi mägi) asuva Surnud mehe maja katusele, kuid leiab end tõusueelse lähtepunktiga samal tasapinnal. Dante purgatooriumi mäe tipus asetsevat maist paradiisi "Hingede öös" ei esine. Unduski meelest on ilmaliku pahupidise paradiisi vasteks ajaloolise sarja vaheteos “Imede saar”.<ref name=":1" /> "Hingede öös" ei eristu erinevad tasandid nii selgelt nagu ajaloolise sarja kahe esimese triloogia romaanides. "Põrgus" esineb viiteid ka purgatooriumile ja paradiisile. Vastupidiselt "Jumaliku komöödia" üha suureneva valguse filosoofiale liigub "Hingede öö" minategelane järjest suurema pimeduse poole. Rõhutatakse, et Surnud mehe maja "ei vasta enam ammugi oma otstarbele". Dante teispoolse korrapärase maailma hierarhiad on Surnud mehe majas segi paisatud. "Hingede ööd" iseloomustab häire kausaalses mõtlemises, toimub süsteemi autor-tegelane, opositsioonide tunnistaja-süüdistatav, patt-voorus, prokurör-advokaat üksteiseks sulandumine. Seetõttu võib vaadelda "Hingede ööd" ka "Jumaliku komöödia" paroodia või travestiana.<ref name=":1" /> Hierarhiline, valgusest särav ja omavahel armastuse sidemetega ühendatud maailm – gooti katedraal – on kokku kukkunud.<ref name=":0" />
Ristikivi hilisloomingu tegelaste ideaaliks on Kristus<ref name=":4" /> ja Maarja.<ref name=":3">Lepik, Eva; Heinapuu, Ott 2008. Pärisnimi kui leitmotiiv: nimi ja pagulus Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis. – Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toim Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 187–229.</ref> Sarnaselt Jeesus Kristusele on ka Ristikivi tegelased tihti ümbritsevaga oma eetiliste tõekspidamiste tõttu konfliktis ja nende üle mõistetakse kohut.<ref>Pärlin, Liina 1998. Karl Ristikivi inimese müüt. Juhendaja Rein Veidemann. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool.</ref> Kohtupidamise motiiv saab alguse "Hingede ööst" ja kandub edasi ajaloolise sarja teostesse. Ristikivi keskseid naistegelasi iseloomustatakse tekstis sageli Maarja sümbolite abil. Maarjat sümboliseerivad liilia, roos ja Ülemlaulu Vulgata tõlkest pärinev vormel ''hortus conclusus'' – suletud aed<ref name=":3" /> on nii “Hingede öö” kui ka ajaloolise sarja leitmotiivid. Ristikivi inimese ilmaliku sfääri kuuluvateks eetilisteks ideaalideks on graalirüütel<ref name=":1" /> ja daam<ref name=":0" />, mis on olulisteks kujunditeks nii "Hingede öös" kui ka ajaloolises sarjas. Rüütlil ja daamil oli religioosse ja kurtuaasse maailma vastastikuse ideeülekande tõttu ühisjooni nii Jeesuse kui ka Maarjaga. <ref name=":2" />
| |||