Erinevus lehekülje "Põhjasõda Eesti alal" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
1702. aasta suvel tegid Vene väed uue rüüsteretke Liivimaale, [[23. juuli]]l (12. vkj) 1702 asus B. Šeremetjevi 17 500-meheline korpus teele [[Pihkva]]st ja vallutas [[Vastseliina piiskopilinnus|Vastseliina kindluse]], kuhu jäeti maha varustusevoor, ja suundus [[Kerepäälse]]le. A. W. von Schlippenbach asus sel ajal oma 9000-mehelise väe ja 16 kahuriga [[Sangaste mõis]]a juures, Vene vägede lähenedes taganes aga üle Emajõe ja lõhkus jõesillad. Ületades [[Väike-Emajõgi|Väikse Emajõe]], suundusid Vene väed [[Valgamaa]]le ja 18. juulil/(29. vkj) [[1702]] toimus [[Hummuli]] mõisa lähedal venelaste võiduga lõppenud välilahing, milles venelaste poolel osales 10 000-meheline vägi [[Boriss Šeremetjev]]i juhtimisel ja rootslaste poolel 7000-meheline välikorpus [[Wolmar Anton von Schlippenbach]]i juhtimisel. Kahel päeval toimunud lahingutes ei suutnud rootslased Vene väge lüüa ja venelaste vasturünnakul said hävitavalt lüüa, mille tulemusena rootslased põgenesid Pärnu.
 
Seejärel rüüstasid Vene väed [[Pärnumaa]]l, [[Tartumaa]]l, [[Mõniste]] ja [[Cesis]]e piirkonnas: {{tsitaat|"Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda – nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."||}}
 
;Sõjategevus Läti alal
 
==1703. aasta==
1703. aastal toimus [[Boriss Šeremetjev]]i rüüsteretk, millest jäid enam-vähem puudutamata ainult [[Harjumaa]], [[Läänemaa]], Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, vangistati palju talupoegi, eriti arvukalt lapsi, ja saadeti nad Ukrainasse.
 
1703. aasta suvel koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-[[Virumaa]]le, [[Kolga]] metsa. Vene väed tegid üksikuid rüüsteretki Alutagusesse, [[Vasknarva]] piirkonda. Augusti lõpul asetusid Rootsi väed [[Sõmeru]] piirkonda, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad Vene vägede meelevalda, kes seal vabalt said rüüstata. Augusti lõpus tulid Vene väed suurel hulgal üle [[parvsild|parvsilla]] Narva jõe, [[Jaama (Illuka)|Jaama]] juures ning lõid [[Jõuga]] küla lähedal tugipunkti. Tugipunktist lähtusid Vene vägede edasised rüüsteretked: mööda Peipsi järve äärt [[Avinurme]]ni ja valgusid ka [[Vaivara kihelkond|Vaivara]], [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] ja [[Lüganuse kihelkond]]adesse.
 
1704. aasta alguses tegid Vene väed ka rüüsteretke Tartumaale:
{{tsitaat|"1704. aasta jaanuaris tungisid moskoviidid piki [[Peipsi järv]]e [[Torma]], süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."||}}
[[File:Narvas aplenkums (Johans Kristofs Broce; 1704).jpg|pisi|[[Johann Christoph Brotze]] gravüür, Narva piiramine 1704. aastal]]
===Narva piiramine===
 
===Narva vallutamine===
[[Jaanilinna kindlus]] alistus [[28. august]]il, Narva vallutati alles vallutati [[30. august]]il (9. augustil vkj/10. [[rootsi kalender|rkj]])), tormijooksu juhtis Peeter I ise, Narva vallutamisele järgnes linna rüüstamine moskoovia sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. {{tsitaat|"Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiged, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6–14. a. vanuses ära võeti, et neid Moskooviasse orjadeks viia." ||}}
{{vaata|Narva piiramine (1704)}}
Narva vallutamise järel [[30. august]]il (19. augustil vkj) sõlmis Venemaa [[Rzeczpospolita]]ga [[Narva]]s [[Narva liiduleping|liidulepingu]] ([[Tomasz Działyński|Działyński]] ja [[Fjodor Aleksejevitš Golovin|Golovin]]i pakt), millega viimane astus ametlikult Rootsi vastu sõtta.
 
Venelaste rüüsteretki juhtinud Boriss Šeremetjev kirjutas koju:<ref>[[Villem Reiman|Reiman, V]]. Eesti ajalugu. Varrak, Tallinn, 1920. </ref>
{{tsitaat|Ei ole enam midagi ära rikkuda. Terve maa on kõrb. Paljalt Riia, Pärnu, ja Tallinna linn seisavad veel. Naroovast kuni Väina jõeni ei haugu koer ega kire kukk.||}}
 
==1705==
Anonüümne kasutaja